Homme antakse vabakutselisele tõlkijale ja stsenaristile Villu Kangurile Palamuse rahvamajas üle Oskar Lutsu huumoripreemia. Seoses sellega on paslik meenutada selle väljaandmise ligemale kolmekümne aastast ajalugu. Alljärgnev kirjutis põhineb minu uurimistööl “Oskar Lutsu huumoripreemia ja selle laureaadid”, mis valmis sel õppeaastal õpetaja Evelyn Meruski juhendamisel. Töö aluseks olid mitme huumoripreemia väljaandmisega seotud isikuga tehtud intervjuud ning varem trükis ilmunu.
Oskar Lutsu nime kandva huumoripreemia väljaandmise idee sündis 1986. aastal huumoriajakirja Pikker toimetuses. Tollal Palamuse-mail tegutsenud Kevade kolhoosi juhatus oli kohe nõus ettevõtmises kaasa lööma. Preemia žürii koosseisus oli peale Kevade kolhoosi ja Pikri toimetuse esindatud ka Kirjanike Liit. Preemiasummast pani kolm viiendikku välja kolhoos ja kaks viiendikku Pikri toimetus. Ka diplomi kujundamine jäi viimase mureks. Esimene laureaat — Priit Aimla — kuulutati välja Oskar Lutsu sajanda sünniaastapäeva pidustustel 5. jaanuaril 1987.
OÜ Jaan-Ivo Lukas Meediabüroo üllitatud 2011. aasta kalendris “Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadid” on Priit Aimla meenutanud, et oli ka ise esimese huumoripreemia määramise ajal žürii koosseisus ning tegi ettepaneku anda preemia Jüri Tuulikule. Ootamatult paluti tal aga ruumist lahkuda ning kui ta tagasi kutsuti, teatati talle, et ta on esimene Lutsu huumoripreemia laureaat.
Pärast neljanda laureaadi väljakuulutamist 1990. aastal tekkis huumoripreemia väljaandmisse väike paus. Eestimaa ajaloos olid siis keerulised ajad, mil karmi ja tõsist oli ilmselt rohkem kui nalja ja lusti. 1992. aastal otsustasid Palamuse rahvamaja ja Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum traditsiooni asutustest, ettevõtetest ja eraisikutest annetajate toetusel taastada. 1993. aastal antigi välja viies huumoripreemia. Selle sai Kirill Teiter.
Alates 2008. aastast annavad stipendiumivormis huumoripreemiat kahasse välja MTÜ Sokuturi ja Palamuse vallavalitsus. Statuudis on kirjas, et stipendiumi eesmärgiks on ergutada ja avaldada Palamuse rahva poolehoidu eeskätt kirjutavatele humoristidele. Stipendium antakse ühele inimesele või loomingulisele kollektiivile, kes eelmise aasta jooksul enim rahvast naerutanud on. Stipendium antakse pidulikult üle Palamusel ja seda tehakse tavaliselt naljakuus ehk siis aprillis.
Stipendiumisaaja väljavalimisel ja stipendiumi üleandmise korraldamisel on välja kujunenud kindlad protseduurid ja rollijaotus. MTÜ Sokuturi tegeleb projektiraha taotlemise ja annetuste kogumisega, vallavalitsuse ja rahvamaja hooleks on üleandmistseremoonia korralduslik pool.
Ettevõtmise köögipool
Ettevalmistused huumoripreemia stipendiumi väljaandmiseks algavad novembrikuus sellega, et MTÜ Sokuturi kirjutab ürituse korralduskulude katmiseks projekti Eesti Kultuurkapitalile. Jaanuarikuus avaldatakse maakonnalehes Vooremaa ning Palamuse Valla Teatajas üleskutse huumorisõpradele, et nad avaldaksid arvamust, kes võiks saada järjekordse huumoripreemia. Kandidatuurid arutatakse läbi veebruari lõpus toimuval koosolekul, millele kutsutakse kohaliku kogukonna esindajad ning eelmisel aastal stipendiumi väljaandmist toetanud. Kui tulevane laureaat on hääletuse teel selgunud, helistab vallavanem talle ning lepib kokku tseremoonia toimumise aja.
Tseremooniat ette valmistades tuleb teha hulk toiminguid: tellida meene laureaadile ja tänumeened toetajatele, sõlmida kokkulepped Palamuse kogudusega rahvamaja ruumide kasutamise osas ning Jõgeva maavanema ja Palamuse muuseumiga preemiasaaja “laureaadiks löömise” tseremoonia läbiviimise osas. Läbirääkimisi tuleb pidada ka Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumiga, kus valmivad ürituse infovoldikud, ning Palamuse apteegiga, kus segatakse kokku tänubanketil pakutav lutsuliku taustaga Punsli Eli. Banketilauale on vaja tellida ka suupisted. Pärast ürituse lõppu tuleb veel tasuda arved ning esitada kuluaruanne Eesti Kultuurkapitalile. Küsimusele, kas stipendiumi väljaandmisega seotud ülesanded on talle kohustus või pigem meeldiv ülesanne, vastas MTÜ Sokuturi esindaja Ave Unt, et see on nii üht kui ka teist.
Stipendiumi väljaandmise peamiseks toetajaks on igal aastal Palamuse vallavalitsus. Ka paljud teised toetajad teevad annetuse igal aastal. Samas on igal aastal ka uusi toetajaid, keda ajendab annetama konkreetse laureaadi isik. Igal aastal kujuneb kõneaineks kogutud rahasumma suurus ning see, kas summa on ikka suurem kui eelmisel aastal. Ave Undi sõnul pole üha suurema summa väljaandmine eesmärk omaette. Tähtsam on huumoripreemia väljaandmise idee kui selline.
Kui varasematel aastatel on huumoripreemiat üle antud ka kihelkonnakoolimuuseumis või Palamuse gümnaasiumi raamatukogus, siis 2003. aastast alates on tseremoonia toimumiskohaks järjekindlalt olnud rahvamaja. Rahvamaja juhataja ülesandeks on viimastel aastatel olnud ka laureaadi rahva ees intervjueerimine.
Head suhtlejad
Palamuse rahvamaja praeguse juhataja Ivar Vinkmanni sõnul sõltub intervjuu küsimuste koostamise keerukus nii küsija enda hetkeinspiratsioonist kui ka laureaadist. Näiteks on keeruline koostada küsimusi inimesele, kelle kohta internetis ja trükisõnas vähe taustainfot leidub. Vinkmanni sõnul on kõik laureaadid, kellega tema kokku puutunud, olnud head suhtlejad ja sooja hingega inimesed. Ning naerda on publik ka kõigi intervjuude ajal saanud.
Ivar Vinkmanni arvates on Lutsu huumoripreemia üheks väärtuseks selle väljaandmise pikk traditsioon. Kõik laureaadid on pidanud preemia saamist endale suureks tunnustuseks. See tähendab, et preemial on avalikkuse silmis kaalu.
Palamuse rahvamaja eelmine juhataja Valdi Reinas sõnas, et püüdis kõik huumoripreemia üleandmise tseremooniad korraldada vastavalt laureaadi isikupärale. Kui praegu on sündmus rohkem jututoaks kujunenud, siis varem lõid tseremoonial kaasa ka rahvamaja taidluskollektiivid, kes nuputasid õhinal välja konkreetse laureaadi loomingust inspireeritud etteasteid. Laureaadid olid neist Valdi Reinase sõnul vaimustuses. Ita Ever ja Tõnu Aav olid lisaks sellele vaimustuses Ingrid Juuse valmistatud nukkudest, mis neile kingiti: “Nukitsamehe” filmis metsamoori ehk nimitegelase ema mänginud Ita Ever sai Nukitsamehe ja “Onu Remuse juttude” esitajana laste lemmikuks kujunenud Tõnu Aav nende juttude ühe olulise tegelase — Jänku-onu. Tõnu Aaval oli kingiks saadud nukk ka järgmisel hommikul ETV “Terevisiooni” saates esinedes kaasas.
Oskar Lutsu huumoripreemia saajate nimekiri on pikk ja väärikas. Seal seisavad Priit Aimla (1987), Vladislav Koržetsi (1988), Priit Pärna (1989), Lauri Leesi (1990), Kirill Teiteri (1993), Andrus Kivirähki (1994), Evald Jõgise (1995), Toomas Kalli (1996), Erkki Kõlu (1997), Mart Juure (1998), Urmas Nemvaltsi (1999), Ants Kasesalu (2000), Margus Abeli (2001), Eino Baskini (2002), Luule Komissarovi (2003), Peeter Oja (2004), Jüri Tuuliku (2005), Ita Everi (2006), Margus Konnula (2007), Gaute Kivistiku (2008), Peep Pedmansoni (2009), Tõnu Aava (2010), Ott Sepa (2011), Anne Paluveri (2012), Märt Avandi (2013) ja Jan Uuspõllu (2014) nimed. Homme lisandub neile Villu Kanguri nimi.
Kui meie hulgast hiljuti lahkunud Eino Baskin kolmteist aastat tagasi Lutsu huumoripreemia sai, sõnas ta, et nüüd on tal käes vist kõik tiitlid, mida Eestis naljategemise eest saada on võimalik.
BERIT KOKS, Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi 11. klassi õpilane
