Möödunud teisipäeval said Lustivere kultuurimajas korraldatud ümarlaual osalenud teada, kuidas planeerida koostööprojekte ning kuidas leida projektidesse koostööpartnereid.
Ühisnädala raames toimunud kokkusaamist olid läbi viimas Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse mittetulundusühingute konsultant Kersti Kurvits.
Aive Tamm ja Kersti Kurvits andsid ülevaate raha taotlemise võimalustest koostööprojektidega seotud tegevusteks. Kamari Haridusseltsi liige ja Põltsamaa vallavolikogu liige Liia Lust tõdes, et kolmanda sektori inimesed, kes koostööprojektidega tegelevad, on piisaval määral esindatud ka Põltsamaa vallavolikogus. Infopäeval osalenud jaotati rühmadesse ja igal rühmal tuli koostada kaheaastane koostööprojekt ette antud teemal.
Käsitöö õpitoast terviserajani
Töörühm, mida juhtis Annika Kallasmaa, sai ülesandeks õpitoa projekti. Nemad leidsid, et võiks teha käsitöö õpitoa meesperele, sest naiste käsitöö tegijaid on niigi piisavalt. Konkreetsete tegevustena olid projektis kirjas, et tuleb leida koolitajad, hankida vajalikud materjalid ja töövahendid. Annika Kallasmaa sõnul oli nende eesmärk luua terviserada, kus nad saaksid kasutada õpitoas valmistatud puidust vahendeid. Samuti pidasid nad vajalikuks tutvuda eelnevalt samasuguste mujal asuvate terviseradadega. Üks õpitoa eesmärkidest on panna omavahel koostööd tegema poisid ja mehed, et nii ühendada erinevaid põlvkondi. Koostööpartneritena soovisid õpitoa korraldajad kaasata spordiga tegelevad inimesed, kes oleksid terviseraja loomisel nõustajateks. Samuti sooviti partneriks kooli, kes võimaldaksid meisterdamiseks tööõpetuse klassi, ning puiduettevõtteid, kes varustaksid õpitoas osalejaid vajaliku materjaliga.
Kaks küla koostööd tegema
Teine töörühm pidi välja töötama koostööprojekti, et korraldada kahel aastal jaanituli kahes kõrvuti asetsevas külas. Töörühma juhi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esindaja Tarmo Treimanni sõnul seadsid nad eesmärgiks korraldada ühine jaanituli kahele naaberkülale, mis on siiani kumbki omaette tegutsenud ja kus rahva vahel erilist koostööd pole olnud. Projekti lõppedes loodeti saavutada olukord, kus kahe naaberküla elanikud hakkaksid edaspidi aktiivselt koostööd tegema.
Jaanituli võiks nende nägemusel olla ühel aastal ühes külas ja järgmisel aastal teises külas. Töörühma liikmete hinnangul tuleks kahe naaberküla elanikel aasta jooksul omavahel aktiivselt suhelda, et saavutada hea kontakt, mis looks eelduse omavaheliseks suhtlemiseks ka pärast teisel aastal peetavat jaanituld.
Kolmanda töörühma ülesandeks oli õpilastele laagrite korraldamine. Töörühma juhi, Jõgevamaa Koostöökoja projektijuhi Jana Pärna sõnul tuleks esimesel aastal korraldada viiepäevane lastelaager juulis ja viiepäevane laager veebruaris. Teisel aastal võiksid laagrid toimuda mais ja oktoobris. Suvises lastelaagris võiks ujumist õpetada, talvel harrastada talispordialasid. Kevadel võiksid toimuda matkad loodusse, kasutades selleks RMK Jõgevamaa loodusradasid. Sügislaager võiks olla keskendunud teadmiste jagamisele, kaasates partnerina Ahhaa teaduskeskust. Vaieldi selle üle, kas linnalapsed võiksid minna valla korraldatud lastelaagrisse, ja vastupidi. Leiti, et kui korraldaja saab laagrist kasu, siis võib laagrisse kaasata ka teise omavalitsuse lapsi.
Neljas töörühm esitas oma nägemuse piirkondliku trükise koostamisest ja väljaandmisest. Trükis peaks talletama piirkonna ajalugu ja seda koostades tuleks kaasata noori koduloo uurimisse, et siduda neid kogukonnaga. Liia Lusti sõnul leidis töörühm, et nii mahuka plaani elluviimiseks kulub kolm aastat. Kohapealse partnerina nähti omavalitsust. Samuti peeti vajalikuks kaasta kohalik muuseum ja kool.
TOOMAS REINPÕLD
