Põltsamaa vallas Lustiveres peeti möödunud laupäeval arvult kolmandaid valla külade päevi, mille toredaks finaaliks oli Lustivere kümnes rahvatantsupidu.
Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia Lust kinnitas, et kolmandat korda korraldatavate külapäevade puhul on juba põhjust rääkida traditsioonist. Vallavolikogu esimehe sõnul ongi valla külade päevad selleks ellu kutsutud, et valla 28 küla ja kahe aleviku inimesed omavahel kokku saaksid. Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson kutsus inimesi üles lisaks kultuuriprogrammist osasaamisele ja laadamelu nautimisele laadalt käsitöömeistrite valmistatut ka kaasa ostma.
Ettevalmistused kestsid pool aastat
Tänavuste Põltsamaa valla külapäevade peakorraldaja ja Lustivere külaseltsi juhatuse esimehe Riina Paluoja sõnul kestis külapäevade ettevalmistamise protsess pea pool aastat.
Kauplejaid oleks Paluoja soovinud küll veidi rohkem osalemas näha, kuid eks tuleb rahul olla nende käsitöö- ja taimemüüjatega, kes olid võtnud nõuks oma päeva Lustiveres veeta. Esialgu loodeti, et piisab isegi ainult oma valla kauplejatest, kuid tegelikult olid esindatud siiski ka kaugemad paigad.
“Mulle siin meeldib,” rääkis Adavere Mõisaseltsi esindanud Inga, kelle kaubaks olid peamiselt omavalmistatud kandekotid, tekid ja muu omapärane riidekraam. Enim pälvisid Adavere naiste töödest tähelepanu teksariidest kandekotid. Adavere naiste hinnangul on nende õmmeldud teksariidest kottide vastu kindlasti kasvav ostuhuvi, sest teatavasti lähevad kilekotid peagi tublisti kallimaks.
Pajusist lilletaimedega tulnud naise sõnul ostetakse neid tänavu vähem. Neanurmest pärit Mare kinnitusel on aga tore, et Lustiveres niisuguseid külapäevi korraldatakse. “Vaevalt ma kusagile kaugemale niisugusele üritusele läheksin. Naaberkülla tulen hea meelega. Sellised külapäevad on Lustivere piirkonna ja kogu Põltsamaa valla inimestele väga vajalikud,” rääkis Mare, kes oli laadalt laastukorvi ostnud.
Põltsamaa valla Soome sõprusvalla Mänttä-Vilppula linnapea Mauri Heinoneni sõnul on tal hea meel, et vahepeal Soomes toimunud haldusreform ei katkestanud varasemaid sõprussuhteid ja nii on kahe omavalitsuse inimestel jätkuvalt võimalik üksteisel külas käia ning muul moel suhelda. Külapäevalisi tervitama tulnud Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul on igal paigal oma lugu, mida “koovad“ üheskoos kõik selle paiga elanikud. Maavanem märkis, et küllap on tulevikus ka meie järeltulijatel põhjust rääkida sellest, et nende eelkäijad suutsid elu Eestimaa külades säilitada ja edasi viia just praegusel ajal.
Järgmine kohtumine Adaveres
Karina Kaarepere Jõgevamaa kodukandi ühendusest ütles, et tema kodukandi Härjanurme Maarahvaselts ja Lustivere külaselts suhtlevad tihedalt. Mõlema seltsi liikmed on teineteisel jalgratastegagi külas käinud.
Riina Paluoja hinnangul läksid külapäevad igati korda. Infolauas registreeris oma kohaloleku umbes 520 inimest, kuid Paluoja sõnul oli samapalju neid, kes küll külapäevadel käisid, kuid ennast ei registreerinud. Korraldusmeeskond usub, et päevadest sai osa tuhatkond inimest. Nii on tõesti põhjust arvata, sest simman kestis veel poolteist tundi üle südaöö.
Lustivere külapäevade peaorganisaatori sõnul pole veel kindlalt kokku lepitud selles, kus peetakse järgmised Põltsamaa valla külapäevad, ent usub, et see koht on Adavere.
Esimesena said külapäevad alguse 2005. aastal Põltsamaa valla Kamari külast, järgmine külapäev peeti Eskus.
Külapäevadel osales tuhatkond inimest
*Põltsamaa valla 28 külast ja kahest alevikust olid ennast registreerinud 24 küla elanikud
*Infolauas registreeris oma kohaloleku umbes 520 inimest
*Hinnanguliselt oli samapalju registreerimata külalisi
*Registreerunute seas oli ka mitmeid külalisi kaugemalt: Viljandist, Tartust, Pärnust, Haapsalust, Tallinnast, Paidest, Kuusalust, Haljalast, Jõgevalt, Tabiverest jm
*Kõige kaugem registreerunud külaline oli pärit Šveitsist
i
TOOMAS REINPÕLD
