Hoolekandeasutustes elavate inimeste seas leidub vägagi tegusaid ja oskustega inimesi. Et hoolealused saaksid meelepärast tööd teha, alustatakse üsna pea Lustivere hooldekodus kahe töötoa rajamisega sealse mõisahoone keldrisse.
Lisaks töötubadele remonditakse keldrisse viiv sissepääs ning ehitatakse välja pesuruum koos WC-ga. Tänavu aasta alguses osales Lustivere Hooldekodu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel Jõgevamaa Koostöökoja korraldatud ideekonkursil, kuhu esitati asjakohane projekt.
“Meie koostatud projekt läbis edukalt ideevooru ja meile on sealt rahaeraldus lubatud,” rääkis Lustivere Hooldekodu MTÜ juhatuse esimees Hille Uus. Kavandatud remonditööd lähevad maksma üle 400 000 krooni ning selle summa sisse mahub ka omaosalus.
“Reaalselt saame raha alles pärast seda, kui oleme remondi lõpetanud. Ehitaja on objekti üle vaadanud ja lubas omalt poolt töötoad kahe kuu pärast tellijale üle anda. Mõisahoone keldrisse on plaanis rajada kaks umbes 40 ruutmeetri suurust töötuba. Ühes toas hakatakse tegelema õmblustöö ja kangakudumisega, teise tuppa on kavandatud puu- ja rauatöö,” lisas Uus.
Tegevuse abil tavaellu tagasi
Hille Uus on oma igapäevatöös tähele pannud, et nende maja kliendid vajaksid hädasti mingisugust tegevust. Just hiljuti pandi majja üles arvuti, ent esimeseks puuduseks selle tänapäevase tehnoloogilise vahendi kasutamisel on inimeste kohmetunud käed, mis ei luba neil isegi arvutihiirega rahuldavalt ümber käia.
Lustivere hooldekodus elab üks halvatud tütarlaps, kes küll arvutit tunneb, ent kellel pole seni olnud võimalust selle kasutamiseks. Nüüd, mil arvuti olemas, hakkab ka selle neiu käsi kindlasti paremini liikuma. Teisalt võib just arvuti kasutamine anda talle võimaluse pöörduda tagasi tavapärasesse ellu, kus arvuti saab tema igapäevaseks töö- ja suhtlusvahendiks. Just selliseid tegevust vajavaid elanikke silmas pidades küpses idee luua rehabilitatsioonikeskus, kus inimesed saaksid end arendada ning tegusana hoida.
Hille Uusi sõnul on nende klientide hulgas väga erinevate oskustega inimesi, kes on kunagi töötanud elektrikuna, lukksepana, autojuhina jne. Liiati on vahel lisaks otsestele tegijatele tarvis ka nõuandjaid. Nendeks võivad olla hooldatavad, kes enam füüsilise tööga toime ei tule, ent kellel on palju kogemusi ja teadmisi.
Mitte ainult oma maja rahvale
Keldriruumide remondiga on ehitaja OÜ Anikor lubanud alustada 10. augustil. Ehitajaga on täiendavalt läbi räägitud remonditööde maksumuse osas, mis tulenevad muinsuskaitseameti poolt projekti sisse viidud muudatustest.
“PRIA-st saadav summa on n-ö lukus ja seetõttu suureneb projekti omaosalus. PRIA-lt saadava summa ulatuses tuleb ära teha kõik need tööd, mis projektis kajastusid,” rääkis Hille Uus, kelle sõnul on nende oma eelarves veidi manööverdamisruumi. Sellest lähtuvalt püütakse teostada remonditöö odavamalt, ent samas nii, et kvaliteet ei kannataks. “Alati võib leida võrdse kvaliteediga materjale, mis on tihti üsna erinevate tarnehindadega,” tõi Uus näite. Töötubadesse pääseb otse väljast, see loob hea võimaluse kasutada ruume ka ümberkaudsetele inimestele või miks mitte ka kaugemal elavale rahvale. Just sellisele võimalusele mõtles Hille Uus juba siis, kui ta remondiraha taotlemiseks projekti koostama asus.
Lustivere Hooldekodu juht pakkus välja isegi niisuguse võimaluse, kus töötubades tegutseda tahtvaid Lustiverest kaugemal elavaid inimesi saaks kohale ja hiljem koju tagasi transportida hooldekodu bussiga.
Remondijärge ootavad saalid ja koridorid
Hille Uus lausus, et tegelikult on Jõgevamaa Koostöökoda välja kuulutatud juba ka teise ideevooru. Selle kaudu on lootust saada raha juba otseseks rehabilitatsioonitööks, mis võimaldaks palgata töötubadesse juhendajaid.
Kuid hooldekodu juhi mõtted liiguvad veelgi kaugemaid radu mõõda ja ta loodab, et mitte väga kauges tulevikus saavad remonditud ka mõisahoone saalid ja koridorid. “Praegu satub ju mõisahoonesse siseneja kõigepealt remontimata saali. Kui toad ongi remonditud, siis pildi mõisahoone olukorrast kujundab esmakülastajale ikkagi remontimata saal. Oma inimesed on sellise olukorraga harjunud,” mõtiskles hooldekodu juht.
Kui hakata saale ja koridore lausa muinsuskaitselistest nõuetest lähtuvalt restaureerima, läheks see töö maksma kümneid miljoneid kroone. Kui piirduda väiksema remondiga, saaks hakkama mõne miljoniga. Hille Uusi sõnul oleks saalide remontimine ilma hoolealuseid ümber kolimata väga keeruline ettevõtmine. Seetõttu loodab ta, et ehk õnnestub enne taastada kunagine pesumaja, kuhu kliendid ajutiselt ümber saaks kolida. Selleks tuleb esmalt projekt kirjutada, leida rahastajad ja alles seejärel selgub, kas mõtted pesumaja taastamisest võiksid teoks saada.
Juhataja sõnul oleks raha saamine hoopis lihtsam, kui hooldekodu näol oleks tegemist kodanikeühenduse mittetulundusühinguga. Mittetulundusühingul, mille asutajateks on omavalitsused, on raha saamine juba tunduvalt keerulisem. “Ent ega ma sellepärast lootust ei kaota. Kui ma ei proovi seda mõtet realiseerima asuda, siis ma ei saagi teada, kas ideest oleks võinud teostuseni jõuda,” oli Uus optimistlik.
Talveaia taastamiseks vajalik endisaegne foto
Unistusi on hooldekodu juhil teisigi. Nimelt oli mõisahoone ühes tiivas kunagi talveaed, mis on tänaseks lagunenud. Seegi omaaegne kena kohakene vääriks taastamist. Selle mõtte teostumise esmase eeldusena vajaks hooldekodu vana fotot Lustivere mõisahoonest, kus just talveaed pildile oleks jäänud.
Niisuguse palvega pöördub Hille Uus ka kõigi lehelugejate poole lootuses, et ehk on kellelgi kusagil vanas albumis selline foto olemas.
Hooldekodu külastasid hiljuti kunagise mõisaomaniku järeltulijad, kes soovitasid avada annetustefondi.
Mine tea – ehk leidub ka Eestimaal selliseid lahkeid inimesi ja firmasid, kes vana ja väärika hoone toetuseks raha andma nõustuksid.
TOOMAS REINPÕLD
