Lustivere külaseltsi ja kultuuriinimeste ühisettevõtmisena alustati kauni traditsiooni — rahvuslipu heiskamisega juba neli aastat tagasi. Kui alguses ei saanud päris kindel olla, kas rahvas taolisest tseremooniast osa tahab saada, siis tänavune Eesti Vabariigi 91. aastapäevale pühendatud üritus oli varasematest osalejate poolest arvukam, mis lubab eeldada, et see muutub aastatega järjest populaarsemaks.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus, et Lustivere piirkond, kuhu kuulub seitse küla, suhtlevad omavahel väga tihedalt seetõttu toimib nende vahel ka tugev koostöö.
Meenutades sündmusi 91 aastat tagasi, märkis vallavanem, et Aidus toimusid neil kaugetel aegadel ägedad lahingud, kus tollased noored mehed kaitsesid vapralt meie noore riigi vabadust. Paraku tuli paljudel siin vabaduse eest oma elu anda.
Talupojatarkus aitab
Iseolemise rõõmu ei jätkunud just väga pikkadeks aastateks ning Eesti allutati taas võõrvõimule. Kui inimesi, kes mäletavad kunagisi vabadusvõitluse aegu, on järel vaid üksikuid, siis okupatsiooniperioodil elanud ning töötanud inimesi elab meie seas veel palju. Samas on juba peale kasvanud piisavalt neidki, kelle jaoks on enam kui 17 aastat püsinud teine iseseisvusaeg igapäevane loomulik elu.
„Kahjuks on juhtunud nii, et head ajad, mis meil siiani olid, on tänaseks läbi saanud. Kuid ma arvan, et eestlane talle omase jonnakuse ja talupojamõistusega saab ka praegustest raskustest üle,” lausus vallavanem, kelle sõnul on
lähiaastate märksõnaks kokkuhoid. Kui kümmekond aastat tagasi kutsus seltskond äriinimesi sõlmima rahvuslikku kokkulepet, siis suhtuti niisugusesse üleskutsesse ehk pisut irooniliseltki. Kõik tundsid, et neil läheb väga hästi ja kokkuhoidu peeti mõttetuks. Inimesed püüdsid raha teenimisega üksteist üle trumbata ning järjest rikkamaks saada. Nüüd on olukord sootuks teistsugune. „Kui praegu esitataks üleskutse rahvuslikuks kokkuleppeks, siis nüüd oleks sellele järgijaid rohkem,” nentis Toivo Tõnson. Vallavanem kutsus inimesi elama säästlikult ja lisaks materiaalsele kokkuhoidmisele ka üksteist toetama.
Uus lipumast lisab väärikust
Lustivere kultuurimaja juhataja Vello Pelisaar rõõmustas selle üle, et tänavusel iseseisvuspäeval sai rahvuslipp tõusta eelmise aasta lõpul püsti pandud uude ja senisest veidi kõrgemasse lipumasti. Uue lipumasti betoonist aluse rajasid mullu 12. novembril Lustivere toimekad mehed Rein Virkunen ja Jüri Magus. Samad mehed panid hiljem paika ka uue masti.
Pelisaare sõnul on tal hea meel selle üle, et iga aastal on rahvast lipuheiskamise tseremoonial rohkem. Kindlasti oleneb inimeste arv sellestki, millisel kellaajal tseremoonia aset leiab. Pelisaar lausus, et alguses püüdsid nad lipu heisata ikka päikesetõusul, ent hilisem kellaaeg on inimestele sobivam. Tänavu viidi see pidulik tseremoonia läbi hommikul kell kümme, järgmisel aasta plaanitakse seda teha tund aega varem.
Tänavu põhjustas ürituse algusaja valiku aastapäevaga samale päevale langenud vastlapäev. Nimelt korraldati pärast lipu heiskamist ning sellele järgnenud isetegevuslaste kontserti rahvale lõbus vastlatrall ja nii ei pidanud kord juba välja tulnud inimesed vahepeal koju tagasi minema.
Vello Pelisaare sõnul tahavad nad juba paika saanud uue lipumasti kõrvale püsti panna veel teise samasuguse lipumasti ja ilmselt on vaja kolmandatki.
Nimelt korraldatakse Lustiveres sageli üritusi, kus koos rahvuslipuga peaks lehvima ka valla lipp ning masti tuleks tõmmata ka maakonna lipp või Euroopa Liidu lipp.
TOOMAS REINPÕLD
