Miks moodustasite seltsi seitsme küla peale ja mitte igasse külla eraldi?
Lustivere on aegade jooksul kujunenudki keskuseks, kus on staadion, kultuurimaja, kool, raamatukogu ja muudki. On ju ebaloogiline hakata kõikidesse eraldi keskusi kujundama. Pealegi on mõnedes külades rahvast alles jäänud õige vähe. Rahvakoosolekute käigus said küladele valitud vanemad, enamikus on nad väga tublid ja energilised inimesed ja just tänu neile on külades elu hakanud edasi minema. Seltsi ühisüritused ja küladevahelised võistlused on selleks hoogu juurde andnud.
Kuidas kõik kolme aasta eest ikkagi alguse sai?
Olime külaseltsi moodustamist juba mõnda aega kaalunud. Pärast seda, kui koos Malle Tuuriga käisime 2003. aasta jaanuaris maakonna kodukandiühenduse korraldatud seltside loomise teemalisel õppepäeval, hakkasime asjaajamistega kohe peale. Kõige enam ajendas tegutsema asjaolu, et meie kauni loodusega kant oli hakanud silmnähtavalt rääma jääma ja et mittetulundusühinguna oli lootust projektide kaudu raha saada, et külades üht-teist korda tegema hakata. Otsustasimegi siis, et selts peab haarama kõigi seitsme küla elanikke. Kutsusime kokku piirkonna viisteist aktiivset inimest, kes moodustasid juhtgrupi. Nende eestvedamisel viidi läbi kolm rahvakoosolekut. Asusime koostama piirkonna arengukava eelolevaks viieks aastaks. Tegevus- ja ajakava ning vastutajad said paika. Ametlikult registreeriti meie selts 22. märtsil 2003. Asutajaliikmeid oli üheksateist, praegu on seltsi liikmeid nelikümmend viis.
Missugused eesmärgid selts endale seadis?
Peamine eesmärk oli ja on ikkagi Lustivere piirkonnas külade elu edendamine, traditsioonide säilitamine ja loomine ning inimestele vaba aja veetmise tingimuste tagamine. Praegu on hea meel tunda, et see oma-tunne on juba külades tekkimas ning rahvas tuleb igasuguste algatustega aktiivselt kaasa. Peab tunnistama aga, et neis külades, kus inimesed on paiksed ja juured tugevamad, edenevad asjad siiski paremini.
Mida möödunud kolme aasta tegemistest ja sündmustest kõige olulisemaks peate?
Kui 2003. aasta kevadel korraldasime esimesed heakorratalgud Lustiveres, millega tuli kaasa üle kaheksakümne inimese, tundsime, et küla on tõepoolest ärkama hakkamas. Järgmisel aastal olid Lustiveres kevadised korrastustalgud juba kahel päeval ja lisaks sellele külavanemate eestvedamisel veel Pudiveres, Sulustveres, Tõrenurmes ja Kalikülas. Hoogtööpäevakutest on saanud juba kindel tava. Peale selle on hoogu saanud küladevahelised spordivõistlused rändkarikale jaanipäeva ajal ja mitmed teised ühisettevõtmised. Oleme endile külla kutsunud piirkonna teisi külaseltse oma maakonnast ja ka Lääne-Virumaalt ja korraldanud ise ekskursioone, et kogemusi saada. 2004. aasta oktoobris tegime koos ajaloolase Ain Laviga jalgrattamatka läbi oma seitsme küla. Ain Lavi rääkis põnevalt iga küla ajaloost ja ajaloomälestistest. Tundsime siis, et oleksime sellega justkui külad ühe mütsi alla saanud. Samal aastal sai teoks ka esimene kauaoodatud laste töö- ja puhkelaager. Järgmisel aastal tegime jalgrattamatka lähiümbrusse Põltsamaale, Kamarisse ja Umbusisse, aga matku oma külades tahame veel tulevikuski ette võtta. Möödunud aastal alustasime mitme sellise asjaga, mida on plaanis traditsiooniks muuta, nagu külade ühine lipuheiskamine vabariigi aastapäeval, hoidiste päev, ajaloohommik ja Päkapikumaa Lustiveres piirkonna lastele.
Ehk räägite mõnedest suurematest algatustest ja tekkivatest traditsioonidest pisut lähemalt?
Seitset küla läbival ekskursioonil oli osalejaid kõikidest küladest. Huvitav oli asjatundja abiga teada saada, mis kusagil omal ajal olnud, kus kunagi asus muinasküla; miks tekkis mõis ja kuidas küla laiali läks ning mida põnevat kõik need kandid pakuvad ja maapinnad peidavad. Nüüd on paljud avaldanud soovi selliseid matku edaspidigi kaasa teha.
Möödunud aasta 24. veebruaril alustasime esimest korda uue traditsiooniga. Külavanemad heiskasid ühiselt päikesetõusu ajal Lustiveres rahvuslipu ning pidasid väikese tervituskõne. Kohale tuli siis kolmekümne inimese ringis. Tänavusel lipuheiskamisel oli rahvast küladest Lustiverre kohale tulnud märksa rohkem. Siis oli ka ilutulestik, ehk andis see märku, et järgmisel aastal teataks jälle tulla. Pärast sai kogu rahvas kultuurimajas kohvi juua ja pannkooke süüa ning ühislaule laulda.
Hoidistepäeva, mis samuti väga elavat huvi tekitas, organiseeris möödunud aastal Mai Tõnson. Ümberkaudsetest küladest tõid perenaised hoidiseid kokku, retseptid pandi kõrvale ja oli võimalus degusteerida. Elle Reeder andis näpunäiteid ja Merle Suuroja Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolist õpetas lauakatmist, kaunistamist jne. Homme on aga Lustiveres käsitööpäev. Loodetavasti on ka selle vastu suur huvi. Ilmselt jätkame edaspidi ka ajalookonverentsidega, mis rahvale samuti meeldis.
Aga päris kindlasti korraldame tänavugi detsembrikuus lastele Päkapikumaa. See meeldis nii väga, et enam pooleli jätta lihtsalt ei saa. Võib-olla kolime edaspidi pargi alt koguni metsa vahele ja hakkame lapsi sinna bussiga sõidutama, et põnevam oleks.
Talve lõpupoole saime lõpuks Lustiverre lastele valmis ka kelgumäe, mida juba seltsi loomise algusest peale olime tahtnud teha. Hea, et see nüüd olemas on. Igatahes leidis see otsekohe elavat kasutamist.
Mida huvitavat olete planeerinud lähemaks tulevikuks veel?
Tahaks väga loota, et ümbruskonna külades hakatakse korraldama külapäevi. Pudiveres läks see hästi korda. Tänavu suvel on ees Sulustvere külapäev. 5. mail tuleb aga järjekordne Lustivere rahvatantsupidu, juba üheksas. See on ammune traditsioon, külaseltsist tunduvalt vanem. Et võimlemis- ja tantsurühmi on nii koolis kui ka kultuurimajas kokku üheksa, siis osavõtjaid jätkub. Külla on lubanud tulla rahvatantsuansambel Kuljus Tallinnast. Mai lõpupoole tuleb laulupäev välilaval, hoogtööpäevak, kogu pere jalgrattamatk jne. Koos raamatukogu juhataja Silvi Tennoga kuulutasime veebruaris välja oma külade fotokonkursi “Külade elu, ilu ja valu”. Pilte ootame 1. septembriks, nii peaks neid saama kokku igast aastaajast. Loodame, et see aitab inimestel oma küla paremini näha ja avastada.
Et elu külades edenema on hakanud, see on paljude inimeste teene ja koostöö tulemus. Eelkõige on palju ära teinud tublid ja hakkajad külavanemad Veera Koplemik, Sirje Strantsov, Rein Virkunen, Laili Iva, Varje Andruse, aktiivsed seltsiliikmed Svetlana Kanniste, Mai Tõnson, Merike Mets ja paljud teised. Aga midagi olulist ei suudaks me teha koostööpartneriteta. Kõige enam on aidanud meid Põltsamaa vald eesotsas Toivo Tõnsoniga. Ja ilma Lustivere kooli, kultuurimaja ning raamatukoguta ei teeks me samuti midagi, piirkonna inimestest ja asutustest kõnelemata.
VAIKE KÄOSAAR
