Lustivere külaseltsi mõte tekkis eelmisel talvel, üheks suuremaks initsiaatoriks oli sama küla elanik ja vallavanem Toivo Tõnson. Esmakordselt veebruari lõpupoole kokku tulnud piirkonna aktiivsemad elanikud leidsid, et külaelu saab arendada ainult juhul, kui koonduda.
“Külaseltsi eesmärk on eelkõige külaelu arendamine. Seepärast oli oluline ka arengukava koostamine, millega selts praegu on peamiselt tegelenud. Samuti vajame paljude asjade tegemiseks raha, mida eraisikul on väga raske taotleda. See oli ka üks tähtsamaid tegureid, miks selts loodi,” rääkis seltsi juhatuse esinaine Riina Paluoja.
Lustivere piirkonna arengukava valmis hilissügisel ja seda tähistati suurema peoga. Paluoja sõnul on vallavalitsus külaseltsi igati toetanud, erilised kiidusõnad kuuluvad valla arendusnõunikule Pille Kamsile, kes oli suuresti abiks nii arengukava valmimisel kui ka SAPARDi programmi jaoks projektide koostamisel. Arengukava koostamine on seni olnudki seltsi põhitegevus.
Külavanemad puudu vaid kahes külas
Kui selts märtsis asutati, valiti ka külavanemad. Riina Paluoja arvates on külavanema institutsioon nii uus asi, et rahvas ei ole sellega veel harjunud. Küladesse on alles jäänud peamiselt vanemad inimesed, ka võiks rahvas ise mõnevõrra aktiivsem olla. Praeguse seisuga ei ole külavanemat piirkonna seitsmest külast Kaavere ja Tõrevere külas.
Mõnel pool on külavanemad üsna aktiivsed, näiteks Pudiveres, rääkis Riina Paluoja. Pudivere külavanem Veera Koplemik ütles, et külas tuleb tegeleda igasuguste probleemidega. Tuleb vanemaid inimesi aidata, näiteks neid arsti juurde viia ja aidata neid ametnikega suhtlemisel.
“Meil on selline iive, et viimastel aastatel on juurde sündinud üks laps ja üks inimene manalateele läinud,” lausus külavanem. Rahva kokkuloendamine võtab külaaktivistil natuke aega. Selgub, et Pudivere on küllalt suur küla, kus elab ligi kuuskümmend inimest.
Koplemik rõõmustas selle üle, et külas on kümmekond aktiivset last, kes aitasid kevadel tiigi ümbrust korrastada, kus elanikud ujumas said käia. Samuti suutsid lapsed ise läbi viia missivalimise. “Inimesed pöörduvad oma probleemidega minu poole küll, algul loodeti saada ka seda, mis tegelikult külavanema kompetentsi ei kuulu. Tekkis päris naljakaid olukordi. Rahvas alles hakkab külavanemaga harjuma,” rääkis Koplemik.
Seisid jõulureedel sabas, et projekte esitada
Küla suurimaks probleemiks on teede lumevabana hoidmine talvisel ajal.Teisipäevasel külaseltsi koosolekul räägiti sellest, mis tehtud ja mis teoksil. “Postimees kirjutas tabavalt hulludest, kes jõulureedel sabas seisid, et esitada SAPARDi projekte, ühed neist hulludest olime meie,” rääkis Riina Paluoja. Lustivere külaselts esitas maakondlikule komisjonile läbivaatamiseks kolm projekti. Otsust rahastamise kohta veel ei ole. Paluoja sõnul on meie maakonnas rahataotlejaid üsna palju, esitati koguni 19 projekti. Lustivere kandi inimesed taotlevad raha mänguväljaku uuendamiseks, jõumasinate muretsemiseks ja rahvariiete soetamiseks.
Kõige tähtsamaks peavad lustiverelased seda, et saaks korrastada mänguväljaku, mis on üsna kurvas olukorras. Mänguplatsile tahetakse üles panna korvpallirõngad, ehitada ronimisredelid ning võimaluse korral täiendada platsi ka muu atribuutikaga. “Siis saaksid nii lasteaiaealised kui ka suuremad lapsed endale mõnusa mängimisvõimaluse,” leidis Paluoja.
Oleks väga tore, kui suudaksime ka noorsootööga midagi ette võtta. Ka need piirkonna noored, kes õpivad kodust kaugemal, tulevad ju nädalavahetusteks siia. Noored võiksid kasvõi paar korda kuus omavahel kokku saada,” arvas külaaktivist.
Külades pole teadetetahvleid
Lähitulevikus tuleb Lustivere piirkonnas ära teha veel üks oluline asi: panna kõikides külades üles teadetetahvlid, kus saaks inimestele olulistest sündmustest teada anda. Külavanemad lubasid hoolt kanda, et see iseenesest lihtne asi ka tehtud saaks.
Oluline probleem Lustivere piirkonna inimeste jaoks on ka mõisapargi hooldamine. Kokkutulnud jõudsid kokkuleppele, et kindlasti tuleb kevadel teha hoogtööpäevak. Samuti on oluline ka see, et park korras püsiks. See ei peaks olema aga ainult külaseltsi, vaid kogu rahva ning ka asutuste, eelkõige mõisahoones tegutseva hooldekodu ülesanne. Seni on hooldekodu juhtkond mõisapargi heakorda võrdlemisi leigelt suhtunud.
Arutati ka seda, kuhu rajada vabaõhuplats, kus saaks korraldada vahvaid üritusi ja pidada pidusid. Külaseltsi liikmete arvates on parimaks kohaks kultuurimaja taga asuvad varemed, samuti tuleks kindlasti ära kasutada olemasolevad müürid.
Külaseltsi lähim tulevikuplaan on ühisürituse korraldamine teiste külaseltsidega. “Oluline on õppida teiste kogemustest,” nentis Paluoja. Külla oodatakse inimesi Adaverest, Võisikult, Kamarist, Eskust ja Palasilt.
Vallavanem Toivo Tõnson, kes on ka ise aktiivne seltsi liige, rõõmustas, et külaliikumine on käima lükatud, et inimesed tahavad kokku tulla ja tunnevad huvi piirkonna elu ja arengu vastu. Kõige suuremaks probleemiks pidas Tõnson töö ja ettevõtete puudust. Õnneks käivad paljud aktiivsed inimesed tööl ka piirkonnast väljaspool. “Üks asi, mis inimesi siin paigal hoiab, on elamispindade madalad hinnad,” arvas Tõnson. Probleeme on aga teisigi, näiteks korraliku kütte puudumine kultuurimajas. “Praegu hoiame maja elektriküttega vähemalt nii sooja, et see ära ei külmuks,” ütles Tõnson. “Enne kui investeerida, peame selgeks tegema, mida me kultuurikeskuselt saada tahame. Ilmselt hakkame seal rohkem pidusid korraldama, samuti võiks olla mängude tuba ja võiksid toimuda regulaarsed noortediskod. Kui me sellised asjad suudame käivitada, siis kütte ümberehitamine ei ole mingi probleem,” hindas Tõnson olukorda.
EVA KLAAS
