12. novembril kütab Ranna rahvamaja juhataja Ljubov Raimla maja soojaks ja katab koos rahvatantsijatega pika laua – tuleb korralik juubelipidu, sest naisrühm tähistab tegutsemise 20. ja memmede rühm 15. aastapäeva.
Alguse juures olnud endine naisrühma ja praegune memmede rühma juhendaja Eha Veskimets ütles, et tema tantsis sellel ajal Pala rühmas ja nemad peavad varsti 25. sünnipäeva.
“1990. aastal läksid kolhoosid lahku, tekkis Ranna kolhoos. Urmas ja Rutt Pirgi eestvedamisel remonditi Ranna rahvamaja saal, see on siiani päris kena. Saali kõrvale väiksesse ruumi sisustati kooliklass, nii pandi alus Ranna algkoolile. Mina tulingi siia kooli õpetajaks. Meil olid liitklassid. Tahtsin ise väga tantsida, Virve Ait oli siis Ranna rahvamaja juhataja, tema kutsus noored naised kokku. Juhendajat polnud meil kusagilt võtta ja nii ma hakkasingi südame värinal naisi juhendama. Olud olid siis hoopis teised, muusika oli meie jaoks kõige suurem probleem. Minu minia oli sel ajal Palal laulmise õpetaja, tema tuli ja mängis klaverit, kui meil oli vaja esineda. Aga naised olid tragid, ega muidu siin rühmad senini tegutse,” rääkis Eha Veskimets.
Edasi juhendas naisi Maimu Karv, nüüd juba viis aastat Julia Tross.
Juhendaja käis ise kõigepealt õppimas
Julia Tross käis kõigepealt kaks aastat kaks korda nädalas Jõgeval Airi Rütteri juures tantsimas, et kogemusi saada. “Eks ma olin päris sinisilmne ja uskusin, et juhendamine pole midagi keerulist,” rääkis ta. Tagantjärele hindab naine Jõgeval käimist õigeks otsuseks. “Tänu sellele saime 2009. aastal suurele üleriigilisele tantsupeole,” tõdes ta. Naistele oli see väga vajalik. 2010. aastal käis naisrühm Tallinnas võimlemispeol, sealtki saadi kuhjaga häid emotsioone.
Ülle Veider ütles, et kõikidel naistel on kodus palju tegemist ja toimetamist ja kui õhtul perele söök tehtud, ei tahaks enam kuhugi minna. “Aga kohusetunne ajab ikka kodunt välja, teised tulevad ju veel kaugemalt, Virma Hunt käib Alatskivi vallast Kokoralt juba mitu aastat,” lisas ta. Veel on naistele tähtis seegi, et nad saavad suhelda. Kes aastaid lastega kodus olnud, teab, kui oluline see tegelikult on. “Me tuleme ju erinevatest kohtadest,” tõdes Veider.
Aastaid tagasi prooviti segarühma teha, kokku tuli neli paari ja üks tants õpiti selgeks ka. Aga mehed käisid kaugel tööl ja segarühmast ei saanud asja, sest pidevalt tuli kellelgi midagi vahele ja korraga sageli proovi ei jõutud.
Märksõnaks külm
Juhendajana Eha Veskimets loomulikult kaasa tantsida ei saanud. “Kui ma läksin proovist koju, siis oli mul väga külm,” meenutas ta.
Külm ongi naiste jaoks märksõna, sest Ranna rahvamaja külma ajaga täiesti soojaks saada ei õnnestugi. Seega tuleb kiiresti tantsima hakata. Julia Tross ütles, et trenni pole mõtet teha nii, et tullakse kokku, aetakse pool tundi juttu ja siis hakatakse harjutama.
“Nüüd nõuan nende käest ka tublisti rohkem,” kinnitas ta. Tema hinnangul on proovid tunduvalt sisukamaks läinud, ka nõuavad naised endalt rohkem, sest nad on näinud suurt tantsu ja teavad, mida selleks tuleb teha, et peole pääseda.
Naised tunnistasid, et sellest ajast, kui Julia tuli ja töö jälle tõsiselt käima läks, on tantsimine tublisti edenenud. Noor inimene jõuab ise rohkem ja oskab ka nõuda, kinnitasid nad. Praegu harjutavad naised kaks korda nädalas kaks tundi järjest.
Vaja uusi seelikuid
Et saada uusi rahvariideid, on vaja raha. Naised on usinad projekte kirjutama, vald lisab omaosaluse. “Suuremaid asju ilma projektirahata ei tee,” tunnistas Ülle Veider.
Julia Trossi sõnul saadi mõne aasta eest uued pluusid, 2009. aasta sügisel uued vööd. Nüüd on järg põllede käes — riie on olemas, tuleb leida tikkija. Pearätid tegid naised ise uued, tikkisid enne pidu, nii et näpud villis. Seelikud tuleks ka uued teha, sest villaseid neil veel polegi. Samas oli tänavu juuni algul Jõgeval peetud esimese naiste tantsupeo ajal õhema seelikuga väga hea, kolmekümnekraadise palavusega olnuks villase seelikuga tõeliselt jube olla.
Naised on lisaks suurtele üleriigilistele üritustele kaasa löönud ka maakonna pidudel, aga samuti kõikidel külapidudel ja ka ümbruskonna ettevõtmistel. Sageli tuleb mõnel rühma liikmel järsku hea idee ja see saab siis teoks ka. Nii on tähistatud vastlapäeva, jaanipäeva, ehitatud lumelinna, käidud jüriöö jooksul. Iga hooaja lõpetamisel ja algul minnakse tavaliselt ühe tantsija juurde koju ja tantsitakse ning aetakse juttu. Tavaliselt on naistel siis ka väiksemad lapsed kaasas.
Juhendaja sooviks osaleda ka võistutantsimisel.
Lapsed saavad hoitud
Kui naisrühma tantsijad kurdavad, et nad mõnikord laste pärast kohale tulla ei saa, siis soovitavad memmede rühma lahked naised neil lapsed kaasa võtta — küllap nemad juba hoiavad. Selle jutu peale tuli Rutt Pirgil meelde, kuidas ta Pala rühmas tantsides pärast tütre sündi peol käis ja kes kõik tema last tantsimise ajal pidid vaatama. “Eks meil ole hapu piimaga nii mõnigi laps üles kasvanud,” tunnistas Rutt. Enamik naisrühma liikmete lapsi on pidanud lava ääres passima, kui emad tantsivad. Mõnigi on ka lavale tulnud. “Nii on juba tantsupisik varakult sees,” märkis Ülle Veider.
Julia Tross rääkis, et võimlemispeol käis naistega kaasas ka kaks aastast last. Pidu sai peetud, lapsehoidjad olid olemas. Ülle Veider tunnistas, et enamik tantsijaid lastega kauaks koduseks ei jää.
Ljubov Raimla kinnitusel on rahvamajas olemas nii käru kui mänguasjad, nii et ka väiksemad lapsed on teretulnud.
Julia Tross ütles aga oma rühma naistele, et enne 75 aastaseks saamist nad memmederühma ei saa.
Memmed harjutavad nädalas korra kaks tundi
1996. aastal alustati Ranna rahvamajas memmede rühmaga. Kümme aastat juhendas neid Maimu Karv, nüüd viimased viis aastat Eha Veskimets. Proove teevad nad korra nädalas ja siis ikka kaks tundi jutti. Talvel, kui on väga külm või väga palju lund ja teed lahti ajamata, memmed proovi ei tee.
Trenn kestab enamasti kaks tundi, vahepeal tehakse ka väike vaheaeg.
Eha Veskimets tunnistas, et tantsimine on omamoodi sotsiaaltöö vorm. “Inimene saab kodunt välja teiste hulka, ta ei istu üksi teleka ees. Meil on koos hea olla, meil on kohustused. See on üks võimalus oma vanaduspäevi rõõmsamalt mööda saata.”
Raatvere küla elanikuna kiitis ta Lümatit. “See on väga aktiivne küla, kus elab palju enam-vähem ühes vanuses inimesi ja nad on väga tragid,” rääkis ta.
Memmed on käinud esinemas Soomeski, aga ka maakonna tantsupeol, kui pidu lähemal peetud, samuti memme-taadi suvepeol. Suvel on esinemisi väga tihti ning päris kõikjale lihtsalt ei jõua. Kõikidel külapäevadel, kihelkonnapäevadel, kala- ja veefestivalidel, sibulafestivalidel on memmed tantsu löönud.
“Mis meid takistab esinema minemast, on kas haigus või arsti juurde minek, muidu on meil aega küll,” ütles Eha Veskimets. Naised naersid selle peale kohe südamest. Varem oli memmede rühmas seitse paari, nüüd on ainult neli. Hiljuti loobusid tantsimast Ivi Põld, Ell Veider ja Silvi Lepik.
Naisi ühendab veel ka käsitööhuvi, kui keegi on midagi uut õppinud, siis annab oma kogemusi edasi. Samal päeval tantsuprooviga on ka käsitööring. Sest kui juba kodunt välja on tuldud, siis tasub võtta maksimum. Juhendajaks on Pala kooli käsitööõpetaja Liidia Pärn. Väga palju on tehtud hajuvates värvitoonides õlasalle, diivanipatju, sokke, salle, vilditi ka lihavõttemune. “Ma tegin oma padja õhukeseks, tervele suguvõsale kinkisin lihavõttemune, kõik olid väga rõõmsad,” rääkis Eha Veskimets. Memmede rühm on kudunud Pala õpilaskodu lastele kindaid ja sokke, mis kõik kohe rõõmuga kasutusele võeti.
Ranna rahvamaja memmede rühmas tantsivad
Aasa Kuusik
Raissa Toomik
Maie Rätsep
Eha Veskimets
Aile Kool
Luule Konsa
Vaike Metsma
Liidia Pärn
Juhendaja Eha Veskimets
Ranna rahvamaja naisrühmas tantsivad
Inga Jegorova
Mirje Põld
Ülle Veider
Urve Vadi
Ljubov Raimla
Pille Paluoja
Maret Peramets
Piret Kool
Ülle Alla
Silvi Laumets
Meelika Suve
Virma Hunt
i
HELVE LAASIK
