Fotograafia nõuab üldjuhul head silma motiivi ja rakursi valikul ning kaadri komponeerimisel. Möödunud reedel Jõgeva linnaraamatukogus avatud Väino Valdmanni näitus “Veemälu” tõestab, et mõnikord võivad näituse vääriliseks osutuda ka pimesi tehtud pildid.
Veealust maailma hakkas Põltsamaal elav IT-spetsialist, fotograaf ja harrastuskunstnik Väino Valdmann pildistama paar-kolm aastat tagasi. Tal oli Tallinnas raevanglas asuva fotomuuseumi keldrigaleriis näituseaeg kokku lepitud, ent peas valitses loominguline tühjus. “Päästerõngaks” osutuski ootamatult tulnud idee hakata vee all pilti tegema. Esialgu oli selle töö juures abiks Pentaxi väike veekindel “digiseebikas”. Kui see rivist välja läks (rikkiminek polnud tingitud kokkupuutest veega!), muretses Väino Canoni suurema kaamera jaoks veekindla ümbrise.
“Paaril korral on kaamera ettevaatusabinõudele vaatamata vett ka saanud, aga ikkagi “ellu” jäänud,” kiitis ta.
<b>Sajast kolm
Veealust elu on ta pildistanud Põltsamaa jões ja Kamari järves ning tõepoolest nii, et pole ise õieti näinudki, mis kaadrisse jääb. Ta laseb kaamera umbes poole meetri sügavusele vette ning lihtsalt vajutab päästikule. Kui pilte hästi palju teha, siis on lootust, et mõne peale ka midagi huvitavat jääb. Ning kui käia veepilte tegemas eri aastaaegadel, jääb kaadrisse erinevaid asju: kevadel konnakulleseid, sügisel koltunud puulehti jne.
“Sajast pildist ehk kolm kuni viis pakuvad vaatajale midagi,” ütles Väino Valdmann. “Ent olen vee all ka lühikesi videoklippe teinud ja need on minu meelest huvitavamad kui fotod. Nii fotode kui ka videoklippide tegemisel tuleb aga vees liikuda üliaeglaselt, muidu läheb vesi sogaseks ja kalad ehmuvad.”
Väino on kunagi ka Vahemeres ja Punases meres proovisukeldumist teinud ning tänu sellele teab, et veealuse pildistamise mõttes on meie põhjamaised veekogud huvitavamadki.
“Veealust taimestikku on Vahemeres napilt, nii et peale kivide, mõne kala ja laevavraki pole seal pildistada midagi,” ütles Väino.
Peale taimede ja muude objektide mängivad veealustel piltidel muidugi kaasa ka valgus ja veevool, andes tükati suisa müstilisi tulemusi. Kui Väino veepildid Jõgeva Linnaraamatukogu teise korruse lugemissaali üles said, õhkasid raamatukogutöötajad, et need võiksid seal kogu aeg seista, sest mõjuvad nii rahustavalt (mis ei tähenda, et raamatukogutöötajatel midagi järgmiste näituste vastu oleks!).
Jäädvustab Jõgevamaad
Piltidel valitsevad rohekad-kollakad-pruunikad toonid harmoneeruvad seina tooniga, looklema pandud pildirida loob aga tunde, justkui kulgeks seinal tõeline jõgi. Nüüd, mil Eestimaale lõpuks talv tulnud, tugevdab Väino Valdmanni Kamari järvest ja Põltsamaa jõest “püütud” fotosaak usku, et kevad pole siiski enam kaugel ja selle järel tuleb taas suvi.
Vee all ja mujal pildistatud fotosid on Väino Valdmann usinasti üles riputanud oma kodulehele (http://fotod.planet.ee). Seal võib näha ka tema rikkalikku Jõgevamaa-jäädvustuste kollektsiooni.
“Mõned valged laigud on veel jäänud, aga üldiselt on Jõgevamaa mul risti ja põigiti läbi käidud,” ütles Väino Valdmann.
Jõgeva linnaraamatukogus saab näitust “Veemälu” vaadata 9. veebruarini. Järgmise näituse teeb autor praeguste kavade kohaselt koos Põltsamaa harrastuskunstniku Maie Luhtiga ning sellele panevad nad üles Põltsamaad kujutavad maalid. Pärast ligemale kümneaastast pausi on Väino naasnud veel ühe varasema hobi juurde ning asunud tegema animafilmi.
“Sellealane tehnoloogia on vahepeal kõvasti uuenenud. Nüüd on võimalik palju põnevamaid asju kui omal ajal,” ütles ta. “Kui midagi head välja tuleb, lähen suvel jälle Theodor Lutsu filmipäevadele.”
RIINA MÄGI
