Jõgevamaalt pärit Maili Liinev ühendas lugemise ja jooga, millega saavad lapsed õppida lugema ja leida samal ajal rahu eneses. Koolitaja ja juhatuse liikmena ettevõttes Hooling töötades on Liinevi eesmärgiks toetada neid, kes igapäevaselt teistega tegelevad.
Mis on lugemisjooga ja kust see idee tuli?
„Lugemine on huvitav teema – enamik inimesi oskab lugeda, osa naudib seda, paljud lapsed ei taha vabatahtlikult lugeda ja on koolilapsi, kes vihkavad lugemist. Ometi huvitub väike laps kõigest, mis on tema ümber ja tema jaoks on koos vanemaga raamatu vaatamine ja tähtedega mängimine sama huvitav nagu autod ja nukud. Muidugi on lapsed erinevad, aga kus tekib koht, kus kaob lugemishuvi ja lugemisrõõm? Kuna kohtan eripedagoogi ja lugemisnõustajana lapsi, kellel on probleeme lugemisega, sest nad arvavad, et nad ei oska lugeda, siis sain aru, et lugema õppimisel on väga oluline just algus – kuidas teha lugemine võimalikult loomulikuks ja huvitavaks.
Lugemisjooga sündiski sellest, et ühendasin lugemisnõustaja ja lastejooga õpetaja kogemused. Olen olnud üks projekti Lugemispesa loojatest, töötanud pikalt lugemisnõustajana ja mul on laps, kellel on düsleksia (kaasa sündinud eripära lugemisel) ja kelle koduõpetajaks ma olen. Olen ise tegelenud pikalt kundalini joogaga ja õppisin lastejooga õpetajaks. Töötasin lastejooga õpetajana koolis ja lasteaias. Märkasin, et lapsed vajavad aega, et rahuneda, keskenduda ja oma tegevust mõtestada. Olen töötanud ka ise lasteaias ja koolis õpetaja ja eripedagoogina. Need kogemused spetsialisti ja emana viisid mind usu ja teadmiseni, et lapsed õpivad kõige paremini läbi lugemishuvi- ja rõõmu kaudu. Lapsed on väga liikuvad ja läbi keha õppimine on hea viis, kuidas lastele tähed selgeks saada. Lugemisjooga ongi tähtede õppimine läbi loovliikumise.“
Kellele lugemisjooga sobib?
„Lugemisjooga on eelkõige mõeldud lastele vanuses 3–7 aastat. See on aeg, mil lapsed huvituvad tähtedest ja neid õpivad. Laste areng on erinev, on olnud ka kaheaastaseid lapsi, kes suurima heameelega lugemisjoogas osalevad, ja on lapsi, keda selline viis ei köida üheski vanuses. Oluline on, et õpetaja ise oleks rõõmus, rahulik ja oma tegevusest innustunud, lapsed tajuvad seda ja tulevad mänguga kaasa. Teen väga palju koolitusi just lasteaia ja algkooli õpetajatele, sest nemad on võtmeisikud, kes saavad neid mänge koos lastega mängida.“
Kas kõige rahutum laps saab ka lugemisjooga abil rahuneda?
„Lugemisjooga eeldab, et enne tegevuste alustamist jõuaks laps rahuneda, keskenduda, selleks tehakse hingamis- ja kehaharjutusi. Mõnel lapsel on vaja pikemat aega ja rutiini, et need harjutused selgeks saada, et tekiks turvalisus. On lapsi, kellele joogatamine ei sobi – see on täiesti normaalne, laste vajadused ja maailmaga suhestumine on väga erinev. Minu enda peres on üks laps joogast vaimustatud, teisele ei meeldi see üldse.
Rahunemiseks on parim viis see, et täiskasvanu, kes gruppi juhib ja lapsega tegeleb, ise rahuneb, tajub ennast, oma mõtteid ja tundeid, hingab ja aktsepteerib olukorda. Lapsed tajuvad seda kohe. Lastega võib istuda põrandale ringi ja hingata, kuulatada enda sees ja ruumis olevaid helisid. Iga kord võiks laste jaoks olla oma kindel alguse laul või liigutus, mis aitab häälestuda.
Lugemisjoogas kasutan üht lastejoogast saadud võtet – igal korral teeme pärast mänge ja harjutusi lõdvestuse. Lõdvestuseks on lapsed põrandal selili ja õpetaja juhendab neid lõõgastuma. Kui lapsed selle rutiiniga harjuvad, hakkavad nad seda ise soovima ja väga nautima. Oluline on, et me ise aitaks lastel teha päevas hetki, kus on rahu, vaikus ja teadlik hingamine. Ja jälle jõuame endani – selleks peab ise täiskasvanuna võtma aja ja koha olemiseks ning mitte pidevalt kiirustama.”
Kuidas lapsed lugemisjoogat siiani vastu on võtnud?
„Minu juures käinud lastele on enamasti lugemisjooga väga meeldinud. Loon tunni selliselt, et lastel oleks huvitav, kuna enamus mänge on läbi liikumise, siis ei hakka lapsel igav ja ta õpib läbi kehataju palju kiiremini. Lugemisjooga kindel reegel on, et laps peab saama positiivse emotsiooni, tunnustust ja kogema rõõmu. Seal ei öelda kunagi, et sa eksid, vaid parandatakse läbi jaatuse. Oluline koht on loovusel, annab võimaluse õppida avaramalt ja rõõmuga. Oluline on taas täiskasvanu enda hoiak – kas lugemine on üks raske ja tähtis töö või saab seda omandada ka kergelt ja rõõmuga? See uskumus hakkab lugema õpetamisel kohe mõjutama.”
Kas raamatuid ei peagi enam lugema ja laua taga tähti kirjutama?
„Lugemisjooga ei välista raamatute lugemist ja tähtede kirjutamist paberile, seegi võib olla lugemisjooga osa. Pigem on oluline mõtlemine, et kas õpetame last lugema metoodika järgi, või lähtume konkreetselt sellest lapsest, mis on tema huvid, vajadused ja õppimise viisid. Enamik lastest on liikuvad ja aktiivsed. Enam ei saa panna lapsi istuma ja öelda, et see on A-täht. Osad juba teavad ja neil on igav, osa ei suhestu üldse selle märgiga ega õpi midagi. Õpetajad on olukorra ees, kus grupis on väga palju lapsi ja kõik on vajaduste, oskuste ja keskendumisvõime poolest erinevad. Olen ise õpetajana kogenud, et mängud ja liikumine aitab leida ühise tegutsemise ja õpetab lastele palju rohkem. On kurb, kui lapsele seostub lugemine vaid sunniga raamatut lugeda ja tähti harjutada.
Õnneks on juba enamikes lasteaedades olemas lugemispesad ja õpetajad on teadlikumad, kuidas lapsi alates sõimest loomuliku huvi abil tähtede ja raamatute juurde meelitada. Kõige olulisem roll on muidugi lapsevanematel oma eeskuju ja teadlikult võetud ajaga, mis nad lapsega veedavad. Kui lapsel ei ole vanemaid, kes tema lugemishuvi toetaks, jääb lasteaiaõpetaja ja algklassiõpetaja viimaseks inimeseks, kes saab lugemisrõõmu tekitada.
Lugemisjooga ei ole tähejooga just sellepärast, et lugemaõppimine algab juba varakult – on ülioluline, et lapsele iga päev ette loetaks, et tema vaadatakse koos raamatuid ja need oleks lapsele kättesaadavad.“
Kuidas hinnata tänapäeva laste lugemisoskust ja innustust lugema õppida?
„Minu arust on hea näide see, et juhtides Lugemispesa projekti kohtasin palju õpetajaid, kes olid lugemispesa ideest vaimustuses ja seda rakendasid. Nad ei rääkinud mitte kunagi, et lapsed ei tahaks raamatud vaadata või oleks suuri probleeme lugema õppimisega. Olulised on täiskasvanu enda hinnangud ja hoiakud. Need määravad ära meie käitumise – kui usume, et lugemiskkeskond toetab lugemisoskuse kujunemist, siis me selle ka loome. Meil on levinud müüt, et lapsed ei taha üldse lugeda ja paljud täiskasvanud annavad sellele pidevalt jõudu juurde. Mina soovitan hoopis mõelda vastupidi – meil on lasteaedades lugemispesad, paljud õpetajad koolis annavad juba soovituslikke nimekirju, millest laps saab ise valida. Oluline on keskenduda heale.
Ja loomulikult on lapsed ja ajad teised – lastel on nii palju ekraane, kus saab kiirelt infot, mille järgi aju januneb. Siis on väga suur roll lapsevanemate harimisel, miks on oluline hoida ekraanide kasutamine väikelapse eas kontrolli all ja mida see täiskasvanu jaoks tähendab. See tähendab vastutuse võtmist, piiride seadmist ja järjekindel olemist. Lapse lapsehoidja ei saa olla telekas või nutitelefonist jooksev Youtube. Tasakaalu aitab hoida teadmine, et ekraanid ise ei ole halvad, vaid see, et laps ise ei oska seada endale piire ja liigne info koormab aju, millest võivad alata erinevad probleemid, näiteks keskendumise ja kõnega. Ka õpetajad saavad palju ära teha – vanemaid tuleb mõista ja neid nõustada, mitte hukka mõista.”
Andke mõni nipp, kuidas last innustada või õpetada lugema, eriti siis, kui laps ei tunne tähtede ja lugemise vastu huvi?
„Kindel viis on aeg oma lapsega. Iga väikelaps soovib kõige rohkem saada jagamatut tähelepanu oma vanemalt. Kui vanem võtab lapse jaoks aega, siis saab koos teha väga palju huvitavat. Soovitan lasta lapsel valida raamat, mida koos vaadata ja jutustada, mis piltidel on, mitte küsitleda, mis piltidel on. Tähti võib joonistada, laduda klotsidest, käbidest, okstest, makaronidest, joonistada mannale või liivale. Lapse nimetäht võiks olla esimene täht, mida koos õppida. Seda võib küpsetada kringlina, joonistada peopessa, kleepida toa uksele plakatina või teha koos selle tähe raamat.
Oluline on tähele panna oma lapse tundlikke aegu, kui tema tähelepanu miski paelub. Enamasti on lapsel aeg, kus teda hakkavad tähed enda ümber huvitama ja siis tuleks seda kindlasti ära kasutada. Koos võiks vaadata tänaval olevaid silte, lugeda raamatu pealkirjast tähti, proovida trükkida arvutiklaviatuuril sõnu. Väga arendav on lapse jaoks kõik see, mida ta saab teha kätega – saviga ja plastiliiniga voolimine, lusikaga herneste tõstmine ühest tassist teise, pipetiga värvitilkade tilgutamine paberile.
Loo lapsele keskkond, kus lisaks raamatutele oleks kättesaadavad ka erinevad paberid ja tema lemmiksorti pliiatsid ja vildikad – see kõik arendab. Meisterdage koos raamat, tehke augurauaga augud või klammerdage ise raamat ja las laps joonistab pildid ja vanem saab kirjutada alla tekstid, mida laps piltide kohta ütleb. Oluline, et laps liiguks palju õues, kiiguks, roniks ja naudiks liikumist – see arendab aju.
Kui laps juba tunneb tähti, siis on oluline mängida hääliku kuulmise mänge. Üks hea mäng on sõnasaba mäng, kus kordamööda öeldakse sõnu ja järgmine sõna algab selle tähega millega sõna lõpeb.
Kui laps ei tunne mingit huvi raamatute ja lugemise vastu, siis esmalt võiks mõelda, kas lapsel on iga päev aeg koos oma vanemaga, kus ta saab kogu tähelepanu. Seda võib olla vaid 15 minutit päevast. Lapsel peab olema loodud keskkond, kus raamatud on olemas ja talle loetakse iga päev õhtuti unejuttu (teadlaste sõnul vähemal kuni 12-aastaseni). Lapse lugemishuvi röövijad võivad olla ka lapsevanema liiga kõrged ja kiired ootused lapse suhtes. Last ei tohiks kunagi hirmutada, manipuleerida või häbistada seoses lugemisega. Vanem peaks märkama ka märke, mis võivad viidata lapse lugemisraskusele. Kui lapsele ei jää kuidagi tähed meelde, kui ta ajab tähti pidevalt segi, kui tal on kõnega probleemid, siis kindlasti tasub pöörduda logopeedi poole ja teada, et ükski neist märkamistest ei pea viitama probleemidele, aga kahtluse korral on hea kontrollida.”
Kas lugemisjoogat võiksid harrastada ka täiskasvanud?
„Hooling teeb palju koolitusi lasteaia õpetajatele, kus oleme terve päeva mattidel ja teeme kõik harjutused ise läbi. Õpetajad jagavad pärast, et see oli neile endile lõõgastav ja inspireeriv kogemus. Õpetajad saavad olla ka n-ö vastandrollis – kuidas laps võib neid mänge tajuda. Koolitusel teeme kogu päeva ülesehituselt lastejooga sarnaselt – alguses on sissehäälestus, millele järgnevad mängud ja harjutused, lõõgastus ja lõpetame meditatsiooniga. Kõik on loomulik ja pingevaba, oluline on lustida ja tegevusest rõõmu tunda.
Rohkem saab lugemisjoogaga tutvuda aadressil hooling.ee.”
KERTTU-KADI VANAMB
