Lõuna ja Ida prefektuur leevendasid jäälemineku piiranguid

Alates homsest, 28. jaanuarist leevendab Ida prefektuur Peipsi järve jääle jalgsi väljumist 3 kilomeetri kaugusele kaldast Ida-Virumaa maakonna piires. Küll aga on keelatud järvejääle väljumine mistahes transpordivahendiga, samuti ei tohi liikuda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 500 meetrit, teatas Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo.

Peipsi järvele võib Mustvee linnast kuni Meerpalu küla lõunapoolse tipuni minna jalgsi kuni ühe kilomeetri kaugusele kaldast. Lämmijärvele lubatakse minna jalgsi Saksa lahest lõunapoolsel jääalal kuni Raigla laheni kuni ühe kilomeetri kaugusele kaldast. Ka Pihkva järvele  on lubatud minna jalgsi Värska lahest kuni Beresje külani ühe kilomeetri kaugusele kaldast.

Seoses muutlike ja ohtlike jääoludega pole lubatud jääle minna Pedaspää lahel ning keelatud on järvejääl liikumine ka Uhtnina ja Piirissaare vahelisel alal, Salusaarele ligemale kui 300 meetrit ning ojade-jõgede suudmetele lähemale kui 500 meetrit. Järvejääle on keelatud minna transpordivahenditega.

27. jaanuarist on lubatud minna jalgsi ka Narva veehoidla jääle Kulgu sadamast 3 km ulatuses ülesvoolu kuni 1 km kaugusele Eesti Vabariigi poolsest kaldast, kuid ajutisele kontrolljoonele mitte lähemale kui 50 meetrit. Kanalite suudmetele ei tohiks liikuda lähemale kui 200 meetrit. Peipsil on endiselt keelatud minna jalgsi Ida-Viru maakonna piires Peipsi järvele ja Narva veehoidla jäätuvatele osadele.

Järvele väljumine ning tagasitulek peab olema registreeritud lähimas kordonis. Peipsi järvel kehtib registreerimise kohustus, kui transpordivahendiga minnakse järvekaldast kaugemale kui üks kilomeeter. Siiski soovitab politsei seoses ebaühtlaste jääoludega oma väljumine ka sellistel puhkudel registreerida, sest nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt tagasi jõudnud,  ja alustada võimaliku õnnetuse korral kohe otsinguid.

Enne järveleminekut tuleb viia end kurssi kehtivate piirangutega ning tutvuda politsei kodulehel jääoludega. Registreerimisel saab küsida täiendavat informatsiooni kordonist.

KERLY PEITEL, Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo

i

iOhutu jääl liikumise meelespea kaluritele
*Järvele minnes tuleks kaasa võtta laetud mobiiltelefon, milles on olemas kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.
*Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Koos kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusse, et kaaslased teid õnnetuse korral märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.
*Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt viis meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.
*Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine on ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem, ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda jääl, mida on näha.
*Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.
*Külmarohtu manustage kodus.