 |
Tänavune külastajate arvult veidi tagasihoidlikumaks jäänud Põltsamaa lossipäev pakkus tegevust kogu perele. |
Rääkides mitme lossipäevast osa võtnud käsitöömeistri ja lossipäeva külalistega, olid enam-vähem kõik üksmeelel selles, et lossipäevaliste hulka mõjutavad nii riigi majanduslik olukord kui ka suur suviste ürituste hulk, millest inimestel Eesti erinevais paigus on võimalik osa võtta. Mine tea, võib-olla on oma osa ka inimeste tüdimusel kogu suviste ürituste rohkusest.
Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder lausus, et laupäeval teoks saanud lossipäevaga võib rahule jääda. “Soovisime, et see oleks kogu pere üritus. Kõik käsitöömeistrid ja kauplejad, kes tulla lubasid, tulid kohale. Kokku osales lossipäeval ligi 70 käsitöömeistrit ja muud kauplejat ning külalist. Tegutses 13 töötuba. Üks käsitöömeister teatas lossipäeval osalemise soovist alles laupäeva hommikul. Rehkendused näitasid, et lossipäeva päevasest programmist sai kõiki esinejaid ja külalisi arvesse võttes osa ligi 3000 inimest,“ märkis Kelder.
Käsitöömeistritele tuli ka ära öelda
Majandusnõuniku sõnul kulges lossipäev just selliselt, nagu korraldajad plaanisid. “Vähemalt päevane programm läks küll just nii, nagu me seda plaaninud olime. Võib-olla vahepealne väike vihmasabin peletas mõne lossipäevalise eemale, ent üldiselt võib tulemusega rahule jääda,“ nentis Kelder. “Õhtust programmi segas vihm muidugi oluliselt, ent toimumata see ometi ei jäänud.“
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotski oli mõni tund pärast lossipäeva avamist senise tulemusega rahul. “Lossipäeva korraldav meeskond asus ju selleks päevaks valmistuma vahetult pärast eelmise aasta ürituse lõppemist. Nähes siin suurt rahvahulka, võivad lossipäeva ettevalmistajad tulemusega rahul olla,“ tõdes linnapea.
Tema sõnul oli käsitöömeistrite huvi lossipäeval osalemise vastu sedavõrd suur, et nii mõnelegi osalemissooviga inimesele tuli paraku eitav vastus anda. Üle mitme aasta peeti jälle lossijooks.
Linnapea hinnangul sunnib Põltsamaa linna jaoks tähtis päev nii mõnegi majapidamise omaniku oma ukseesise puhtaks küürima, et linna külalised siit paremate muljetega koju tagasi saaksid pöörduda. Samas on iga üritus hea eesmärk selles mõttes, et selleks ajaks tuleb teatud ettevalmistustega ühele poole jõuda. Ja jõutaksegi.
Lossipäeval oli juba ennelõunaks kohal Põltsamaa Läti sõpruslinna Skrunda esindus ning külla oodati ka Eesti Ameerika Ühendriikide saatkonna esindajat Laine Lembaveret, Läti suursaadikut Eestis ning Valgevene saatkonna esindajaid. Sümboolse piletihinna kohta lausus linnapea, et sellel polegi tähtsust kulutuste katmise eesmärgil, vaid piletite hulga näol saab ülevaate sellest, kui palju inimesi lossipäeval osaleb. Linnajuht tundis rõõmu selle üle, et piletiraha eest sai lisaks lossihoovi sissepääsule heita pilgu lossihoovile ja linnale kirikutornist, samuti võis selle piletiraha eest panna ennast proovile ronimisseinal ja sõita zipline meetodil üle Põltsamaa jõe.
Oma pildiga ajaleht koju kaasa
Põltsamaa Käsitööseltsi esinaise Anne Ütti sõnul tunnevad inimesed tõsist huvi nii käsitöö kui ka võimaluse vastu käsitöö tegemise protsessis ise kaasa lüüa. Lisaks täiskasvanutele pakuti ka lastele võimalust tegutsemiseks, sealhulgas kangastelgedel kudumiseks. Samuti võisid käsitööhuvilised inimesed proovida taku ketramist ja villa kraasimist. Ka kerilaual võis käsitööst huvitatu oma oskused proovile panna. Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse juht Raivo Suni lausus, et ka ajalehe tegemise vastu on tõsist huvi ilmutatud.
“Oleme veidi üle saja sellise ajalehe valmis teinud, kuhu inimene oma foto sisse saab trükkida. Seni pole taolist võimalust kusagil pakutud,“ selgitas Raivo Suni.
Ent lossipäeval jätkus veel küllaga muidki võimalusi erinevateks tegevusteks. Terve lossipäeva vältel ei kadunud järjekord lossipoolse kirikuukse juurest. Seal oodati kannatlikult võimalust kirikutorni pääsemiseks. Lossimüüridest jõe poole jääval saarekesel aga jätkus pidevalt huvilisi kasutamaks võimalust “ahviraudteel“ üle jõe sõitmiseks. Tõsiselt elati kaasa ka erinevate esinejate ülesastumistele. Kiitvaid hinnanguid anti Tõrva meeslauljate kohta. Ent nauditavaid esinemisi oli teisigi. “Päevakava oli tihe ja ma ei välista, et aasta pärast korraldame juba kahepäevase ürituse,“ seadis Maimu Kelder senise lossipäeva tulemusest lähtudes pilgu tulevikku.
Tänavu sai Põltsamaa lossihoovis ja selle lähiümbruses teoks XV lossipäev. Varem kandis see Põltsamaa linna suvine tähtsündmus veinipäeva nime. Tulenevalt sellest, et kõik esinejad astusid üles lossihoovi laval ning käsitöömeistrid ja teised kauplejadki pakkusid oma tooteid lossihoovis, otsustati varem veinipäeva nime kandnud üritus lossipäevaks ümber nimetada.
iii
TOOMAS REINPÕLD
