Tänavusel lossipäeval on varasemaga võrreldes rohkem rõhku pandud sportlikele ettevõtmistele, tähtsal kohal on endiselt kohalike isetegevuslaste esinemine ning käsitöö.
Põltsamaa lossipäeva peakorraldaja Maimu Kelderi sõnul korraldatakse lisaks lossijooksule ja köie sikutamisele üle Põltsamaa jõe tänavu ka rannavolle turniir, mis sai tegelikult alguse juba eile.
Väga oluline on ka kauplejate suur arv, keda on kokku umbes üheksakümmend. “Paaril viimasel päeval oleme pidanud kauplema tulla tahtjatele juba ära ütlema. Ega me siia kõiki tahtjaid ei lubagi, sest lossipäeval toimuva käsitöölaada näol on tegemist ehtsa käsitöölaadaga,“ rääkis Kelder. Lossipäevalistel on võimalus ära käia Põltsamaa kiriku tornis, et heita lossiplatsile ja linnale pilk tavapärasest suuremast kõrgusest. Maimu Kelderi sõnul pole välistatud ka üllatused.
Lossikompleksis tegutseva käsiteokoja perenaise Katre Arula sõnul on tänavuste käsitöömeistrite esindatus geograafilises mõttes väga lai. Nii on lossipäevale registreerunud käsitöötegijaid Haapsalust, Tallinnast, Võrust ja mujaltki, rääkimata kohalikest meistritest. Põltsamaa lossihoovis peetaval käsitööpäeval pakutakse ka meestele võimalusi. Nii saavad käsitööst huvituvad mehed teada, kuidas restaureerida aknaid või punuda laastukorvi. Juba mitmendat aastat pakub Põltsamaa muuseum võimalust õmmelda valmis Eesti lipp ja see siis laadalt kaasa viia.
Õpetavad teistelegi
Maimu Kelderi sõnul on kasvanud nende käsitöötegijate hulk, kes oma oskusi teistele õpetada püüavad. Pitsistuudio Pärnust õpetab huvilistele niplispitsi tegemist. Lastel on võimalus meisterdada endale lehvikuid ja kroone.
Katre Arula sõnul on nad käistöötegijatena ka ise palju erinevatel laatadel käinud ning loonud seal kontakte käsitöötegijatega väga erinevatest Eesti paikadest. See on ka üks põhjustest, miks käsitöötegijate huvi Põltsamaa lossipäeval osalemise vastu järjest kasvanud on. Arula sõnul peavad käsitöötegijad väga oluliseks, et lossipäeval on kauplejad esindatud tõepoolest ehtsat käsitööd tegevate inimeste näol. Arula sõnul kuuluvad käsitöö juurde loomulikult väiksemate toidutootjate poolt valmistatud singid, juust ja kala jmt.
Samas on varasemate lossipäevade kohta saadud positiivset tagasisidet, kus külalised on Põltsamaale kui käsitöö traditsioonidega paigale väga kõrge hinnangu andnud. Käsiteokoja teise perenaise Kersti Poogi sõnul on vahel külastajad küll natuke umbusklikud ja ei pea Põltsamaad linna väiksuse tõttu just eriti tõsiselt võetavaks käsitöölaada pidamise kohaks. Kuid hiljem avaldatakse imestust selle üle, et nii väikeses kohas sedavõrd esindusliku käsitöö müümise ja käsitöö tegemise oskusi demonstreeriva ning õpetava üritusega hakkama on saadud.
Lisaks kohalikust rahvast ja mujalt Eestimaalt Põltsamaale tulnud lossipäevalistele oodatakse külla ka külalisdelegatsiooni Läti sõpruslinnast Skrundast. Sõpruslinna kirikuõpetaja peab Põltsamaa kirikus eestikeelse jutluse.
Tegevust jätkub kogu päevaks
Esinejate poolelt on pearaskus kanda endiselt Põltsamaa linna ja piirkonna isetegevuslastel. Külalisena astub meelelahutusliku programmi raames üles Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaskammerkoor. Lisaks esinemislustile pakub lossipäev isetegevuslastele võimalust päevast osa saada ning tulla kohale kogu perega.
Lossipäeva kava on kokku seatud selliselt, et laval toimub tegevus kogu päeva jooksul. Käsitoekoja perenaised loodavad, et küllap toob palav suveilm tavapärasemast rohkem lossipäevalisi ka nende ruumesse, sest pakuvad ju endisaegsed paksud lossimüürid palaval päeval meeldivat jahedust ja jahutamise võimalust.
i
TOOMAS REINPÕLD
