Põltsamaa käsitööseltsil on peatselt täitumas kümnes tegutsemisaasta ning see on üks selle linna liikmeterohkemaid ja toimekamaid mittetulundusühinguid. Oma ruumid seltsil aga senini puudusid. Nii tuli eri paikades koos käivatel käsitööharrastajatel töövahendeid ja materjale kogu aeg edasi-tagasi tassida. Üleeile kunagistes Tallinna Panga ruumides avatud värkstoa näol on käsitöötegijatel nüüd olemas oma armas pesa, nagu Anne Ütt seda nimetas. Seal saavad käsitööharrastajad koos käia ning õpitube ja koolitusigi korraldada.
Värkstoa teevad õdusaks ja koduseks seintel rippuvad eri tehnikates vaibad. Enamik on seltsi liikmete poolt meisterdatud, paar vaipa pärinevad aga koguni sõjaeelsest ajast. Toas võib näha muudki käsitööd, suure osa põrandapinnast võtavad enda alla aga kangasteljed.
Ruumid andis linna moodustatud Sihtasutus Põltsamaa Lossi Arendus käsitööseltsile kasutada üpris mõõduka tasu eest. Koristada tuli vahepeal tühjana seisnud ruume muidugi enne sissekolimist kõvasti. See-eest saab kahte värkstoa kõrval asuvat pimedat ruumi materjalide ja töövahendite laona kasutada.
?Värkstuba hakkas täiesti loomulikul viisil tegutsema veel enne, kui avamispidulised koguneda jõudsid,? ütles Anne Ütt. ?Üks proua, kel on plaanis endale Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad muretseda, tahtis teada, millised need peaksid olema, ning muuseumirahvas, kellelt ta nõu küsima läks, suunas ta meie juurde. Meie rahvarõivaspetsialist Maire Terep saigi teda aidata.?
Kodus ja võõrsilAnne Üti sõnul ongi värkstoa üheks funktsiooniks olla paikkondlike rahvarõivaste alane nõustamikeskus. Materjali on neil selle ülesande täitmiseks kogutud omajagu. Seintelgi ripuvad kohalike seelikutriibustike näidised. Töötube ja koolitusi on Põltsamaa käsitööseltsi liikmed korraldanud senini aga pigemini mujal Eestis ja isegi ESTO ajal Riias, nüüd siis saavad nad seda lahedamalt teha ka kodumail.
?Esimese kursuse kuulutus ilmus möödunud reedel,? ütles Anne Ütt. ?Esimene grupp sai täis poole tunniga ja nüüdseks on komplekteeritud teinegi. Nii et sellest, kuiväga meil sellist ruumi vaja oli, saame alles nüüd tõeliselt aru.?
Käsitöid müüma selts värkstoas ei kavatse hakata, sest üks käsitööpood linnas juba on ja neilgi on tegemist, et ots otsaga kokku tulla. Ka pole lossihoov väljaspool turismihooaega just kuigi külastatav paik.
?Suvel peame katsuma värkstoa uksed siiski teatud aegadel külastajatele lahti hoida,? arvas Anne Ütt. ?See, mida me siin teeme, pakub kindlasti huvi turitidelegi. Ilusa ilmaga saame teatud töid ? näiteks viltimist ? aga suisa vabas õhus teha. Käsitöönäitusigi on meil plaanis värkstuppa üles panna.?
Peale käsitööelu edendamise on Põltsamaa käsitööselts olnud ka tubli kohaliku käsitöö ajaloo talletaja. Hiljuti oli näiteks Põltsamaal asuvas maakonna keskraamatukogus üleval seltsi koostatud näitus Põltsamaa Täienduskooli ehk hilisema Põltsamaa Kodutööstuskooli (tegutses aastatel 1927-1944) ajaloost. Seltsi enda kroonikagi on üpris mahukas. Kui varem oli Anne Üti kodus vaat et terve tuba seltsi ?vanavara? täis, siis nüüd leiab ka see materjal koha värkstoas.
Seesmiselt kaunimaksÕnnitlejaid ja kingitoojaid oli värkstoa avamispeol hulganisti. Käsitööselts omalt poolt ?autasustas? kotitäie spetsiaalse värkstoa pärnaõieteega kaugeimat külalist ja head abilist, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esimeest Liivi Soovat, samuti ruumid seltsi käsutusse andnud SA Põltsamaa Lossi Arendus esindajat Maimu Kelderit ning linnapea Jaan Aiaotsa, kes kohe abikäe ulatas, kui seltsil kolimisraha vaja läks.
?Olin hiljuti Põhjamaade käsitööliitude esindajate kokkusaamisel Reikjavikis,? ütles Liivi Soova. ?Peale vaimsete väärtuste konventsiooni täitmise sellega ühinenud riikide poolt räägiti seal aga ka sellest, et inimesed, kes teevad käsitööd, lihtsalt peavad olema seesmiselt ilusad. Ning seesmiselt ilusamaks saavad ka need, kes nende loodut tarbivad või imetlevad. Soovin, et Põltsamaa käsitöömeistrid hoiaksid aus vanu traditsioone ja materjale, ent oskaksid samas kohaliku traditsiooni pinnalt ka uusi ideid genereerida.?
Põltsamaa käsitööseltsi ja Anne Üti tegevusele andis Liivi Soova väga kõrge hinnangu.
?Anne Ütt on olnud üks neid, kes on oma tegevuse ja kaaluka sõnaga aidanud üles ehitada Eesti käsitööelu süsteemi,? ütles Liivi Soova. ?Samas on ta väga hinnatud vöötegijate koolitajana. Tänane värkstoa avamine aga näitab, et Anne juhitav käsitööselts oskab ka kohaliku võimuga mõistlikku koostööd teha. Loodan, et nüüd, mil seltsil ruumid olemas, tekivad eeldused Põltsamaa käsitööseltsi kujunemisele maakonna selle ala keskseltsiks. Paljudes teistes maakondades on käsitööelu koordineeriv keskselts juba olemas, Jõgevamaal veel mitte.?
Jaan Aiaots lisas, et käsitööseltsi värkstuba toob lossihoovi, kus juba tegutsevad muuseum, veinikelder, kunstikool, kunstiäri ja pagaritöökoda, veel ühe toreda nüansi juurde. Maavanem Aivar Kokk aga avaldas arvamust, et hooned seisavad palju paremini, kui inimesed neis tegutsevad.
RIINA MÄGI
