Nime on näitus saanud Triin Tammeoru kaksikmaali järgi, millel autor on kujutanud kaht eri emotsiooni väljendavat inimnägu. Et emotsioon ehedamalt ja jõulisemalt esile tuua, on Triin maalinud näod mustvalgete ja detailivaestena, punane taust ja roheline raam lisavad piltidele dramaatilisust. Piltide omapärane lai ja madal formaat “töötab” antud juhul hästi. Õpetaja Katrin Tamme juhendamisel valminud maalidega tahtis Triin õigupoolest öelda, et kõik me oleme erinevad.
Kaidi Tepaskind pühendas lõputöö oma Põlvamaal elavale vanaemale, kelle juures veedetud koolivaheajad on teinud tükk maad rikkamaks tema lapsepõlve. Teinud vanaemast kõigepealt fotoseeria, võttis Kaidi hiljem kolm fotot aluseks suuremõõtmelistele pliiatsijoonistustele. Üks neist näitab suures plaanis vanaema nägu, mida keerulistel aegadel elatud elu isikupäraste joontega on täiendanud, teine kartuleid koorivaid käsi ning kolmas kujutab vanaema tema tavakeskkonnas: köögilaua taga. Lisaks fotodele ja joonistustele valmis ka videofilm, ent tehnilistel põhjustel seda praegu näitusel näha ei saa.
“Kui pildistamisele vanaema palju vastu ei vaielnud, siis videokaamera nägemisest läks küll nii ähmi, et unustas omaenda eluloogi ära ja porises, et mis ma selle masinaga vehin, tulgu pangu tal parem niit nõelasilma,” meenutas Kaidi naerdes.
Lõpuks vanaema siiski leppis oma “saatusega” ja film temast sai päris vahva. Kaidi lõputöö juhendajaks oli Ene Luik-Mudist, foto ja video alal konsulteeris teda Tiina Säälik.
Kolm keraamikut
Käty Aasmäe võttis ette põnevad mõtterännakud ajas ja ruumis ning maalis oma muljed portselanile. Neljast tassi-taldriku komplektist, mis valmisid Ene Luik-Mudisti juhendamisel, on üks pühendatud Vana-Egiptusele, teine Vana-Kreekale, kolmas Jaapanile ja neljas Eestile. Iga maa “vaimu” on autor suutnud edasi anda oskuslikult valitud motiivide, ornamentide, tikandimustrite ja kirjanäidistega. Kompositsioon on kõigi esemete puhul tasakaalus ja maitsekas ega tekita detailidega ülekoormatuse tunnet.
“Kappi klaasuste taha seisma ma nõusid panna ei kavatse, vaid hakkan neid kodus kindlasti kasutama,” ütles Käty.
Kätlin Johanson võttis lõputöö algmaterjaliks umbes ruutmeetri jagu valgeid glasuurplaate. Osa neist maalis ta erksaid värve ? kollast, punast ja lillat ? ja abstraheerivat laadi kasutades täis kodust ja lapsepõlvest tuttavaid motiive. Ühel plaadil on näiteks tibukujuline äratuskell, milleta Kätlin väiksest peast kunagi sööma ei hakanud. Katrin Tamme juhendamisel valminud taies kannab nime “Kaleidoskoop”.
Mairi Miti tosinast suuremast ja väiksemast vaasist koosnev komplekt “California” (juhendaja Elita Järvela) sai autori sõnul algtõuke kodusest vaasipuudusest. Taieste originaalne sakiline vorm on tegelikult inspireeritud inglitiivakujundist. Glasuurides on niigi põnevad vaasid veelgi põnevamaks saanud: suuremad vaasid on autor nimelt algul pihusti abil kerge glasuurikorraga katnud ja seejärel glasuuri paksult ülaservale valanud. Kuigi kasutatud on üht ja sama glasuuri, on piserdatud kiht läinud põletamisel üht ja valatud kiht hoopis teist tooni. Mitut vaasi täiendavad Mairi enda omapärases stiilis taimeseaded.
Kolm elukat ja uks
Meelis Metsar pani end lõputööd tehes proovile skulptorina. Materjal on odav ? põhiliselt vanad ajalehed ?, ent tulemus vahva. Kolmest paberelukast on kõige paremini välja kukkunud hani: pikas kaardus kaelas on dünaamikat ja kattematerjaliks kasutatud poroloonitükikesed imiteerivad hästi sulestikku. Lammas, kes miskipärast jalad taeva poole on ajanud, on saanud efektse kasuka vahtplastitükkidest, must lontkõrvaline peni aga kastanimunadest ja kreeka pähkli koortest. Iga looma kohta on Meelis välja mõelnud lühikese muinasjutulaadse loo. Lood annavad kolmemõõtmelistele taiestele juurde justkui veel neljandagi mõõtme. Skulptuurid valmisid Elita Järvela juhendamisel.
Aleksei Tihhonovile pakkus juhendaja Ene Luik-Mudist lõputöö lähtealuseks välja ühe vana ukse. Noormees võttis pakutu vastu ja kujundas sellest vägagi efektse taiese. Ukse esimest, st ülemist tahvlit ehib silm, mis on üksiti päike, teist võti, kolmandat purunenud süda ja neljandat tähtede ring. Viimases ei maksa autori sõnul näha mingit viidet Euroopa Liidule, seda enam, et viisnurksed tähed vahelduvad kuusnurksete Taaveti tähtedega. Ühtaegu sügavamõttelised ja dekoratiivsed sümbolid pole uksele lihtsalt maalitud, vaid teostatud tasapinnalistena. Kasutatud värvid ? punane, must ja kuldne ? mõjuvad majesteetlikult.
Allakirjutanule näib Aleksei kujundatud uks ütlevat eelkõige seda, et nii tema kui ta kursusekaaslaste jaoks on kõik uksed lahti ? sealhulgas kunstis.
“Tänavused lõpetajad on olnud kõigele kunstikoolis pakutavale väga vastuvõtlikud. Nad mõistavad hästi kunsti olemust ja oskavad kunsti mõiste sees väga hästi liikuda,” ütles IV lennu kursusejuhendaja Ene Luik-Mudist. “Võib-olla on see nii tänu sellele, et olen neisse suhtunudki mitte kui õpilastesse, vaid kui noortesse kunstnikesse.”
RIINA MÄGI
