Viimased poolteist aastat on õhk Eestis olnud valimistest tiine. 2017 sügisel kohalikud valimised, tänavu märtsis Riigikogu valimised ja nüüd siis lõpuks valiti ka Euroopa Parlamenti. Piltlikult öeldes on paljudel valijatel ja ilmselt mõnedel valitavatel aur väljas. Eks see oli ilmselt üks põhjustest, miks Euroopa Parlamendi valimised on Eestis oma valimisaktiivsuselt ikka tagasihoidlikud.
Erand pole siinkohal ka Jõgevamaa, mis annab valimiste mõistes välja igati Harju keskmise. Valimisaktiivsus on ligilähedane Eesti keskmisega ja ka suurte valimiste võitjaid saadab Jõgevamaal edu. Nii oli meiegi maakonnas ülekaalukas liider Marina Kaljurand, kelle edu oli siin muljetavaldav. Kuid samuti nagu kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimistel on siinmail edu saatmas ka Isamaad.
Valimiste suur kontsentratsioon suhteliselt lühikesele ajale on aga paljusid inimesi poliitika suhtes tõrjuvaks teinud ning nüüd kulub selles vallas puhkus marjaks ära. Kui midagi erakorralist päevakorrale ei tule, siis võivad valijad ennast nüüd rahulikult tunda tubli kaks aastat. Enne kui 2021. aastal terendavad silme kohalike omavalitsuste valimised ja Eesti valib presidenti.
Seepärast võib öelda, et valijatele saabuvad nüüd kuldsed ajad. Saab veidi hinge tõmmata, vaadata ja mõelda, kes midagi on teinud või tegemata jätnud. Või sedagi, kuidas iseendaga läbi saadakse. Kas tehtud valikud pakuvad rahulolu või on aeg mõelda uutele eelistustele. Paras aeg arupidamiseks.
