Tänavu viljelusvõistluse rekordilise rukkisaagiga võitnud Põltsamaa valla põllumees Tanel Tõrvand on saagirikka aastaga rahul, kuid talle jääb okkaks hinge lõpparve tegemine seakasvatusega.
Lõppeva aasta võttis osaühingu Vitsjärve Põldur juht Tanel Tõrvand kokku järgmiselt: “Vanajumal oli saagikoristuse ajal ilmaga helde ja tegime ka ise kõik endast oleneva, et põldudelt korralik saak tuleks.” Kõige enam oli Tõrvand siiski rahul rukkisaagiga, millega ta ka viljelusvõistluse selle teravilja arvestuses konkurentsitult võitis. Nimelt sai ta võistlusele üles antud 11 hektari suuruselt rukkipõllult 10,3 tonni vilja ühe hektari kohta.
Tõrvand nentis, et rukis on suhteliselt vähenõudlik põllukultuur, mis ei vaja nii palju väetamist kui näiteks nisu. “Meie põllud asuvad nitraaditundlikul alal, seega me ei tohigi palju väetist panna,” märkis mees. Siiski tuli sedavõrd suur saak ka talle endale üllatusena. “Piisas sellest vähesestki väetamisest ja üllatus-üllatus, saak oli muljetavaldav,” rääkis Vitsjärve Põlduri peremees.
Rukki hübriidsordile ‘Palazzo’, mis tänavu rekordsaagi andis, on Tanel Tõrvand truuks jäänud. Ka muid viljasorte ta naljalt tihti ei vaheta. “Mul on omad lemmikud, millel on hea saagikus. Kõige enam olen vahetanud talirapsi sorti,” lisas ta.
Praegusel ajal on paljud põllumehed rukki kasvatamisest üldse loobunud, sest selle hind on madal. Tanel Tõrvand mainis aga omalt poolt, et rukist tasub kasvatada söödakultuurina, sest sellega saab kõige odavamalt energia kätte, teiste söödaviljade kasvatamine on kallim. Teisalt on rukki kasvatamisel ka esteetiline väärtus. “Ilus on vaadata tuules lainetavat rukkipõldu,” tõdes ta, lisades samas, et rukki hind võiks olla tonni kohta paarkümmend eurot kõrgem. “Eks kõik sõltub ka sellest, millal hinnad lukku panna,” märkis mees. Poole oma viljast müüs Tõrvand sügisel Tartu Milli, Kevili ja Baltic Agro abil. Pool saagist ootab praegu kevadet. “Hinnad on kevadel kõrgemad, müüme osa saaki märtsis,” ütles Tõrvand.
Ühest kombainist jääb väheks
Sel aastal koristas Tanel Tõrvand vilja 770 hektarilt, sellest 66 hektarit oli rukki all. Tuleval aastal on vilja all juba 950 hektarit põllumaad. Külvatud on taliraps, -nisu ja -rukis. Lisaks neile leiab Tanel Tõrvandi põldudelt uuel hooajal ka otra, hernest ja uba.
Kuna algaval aastal on Vitsjärve Põlduril vilja tänavusest ligi kakssada hektarit enam, tuleb ettevõttel teha väljaminek ning juurde osta kaks olulist masinat.
Praegu on ettevõttel üks kombain, kuid sellega enam ligi tuhandelt hektarilt vilja ära ei korista. Uue tehnika ostmiseks paraku rahalised võimalused puuduvad, seega soovib Tanel Tõrvand osta kasutatud kombaini ja taimekaitsepritsi. “Kasutatud tehnika ostmiseks toetust ei saa, seega tuleb masinad omast taskust kinni maksta,” nentis ta.
Ka viljelusvõistluse plaani pole mees maha matnud, kuid uuel aastal tahaks ta seal osaleda hoopis mõne odrapõlluga. “Kümme aastat tagasi olen odrapõlluga ka võitnud, kuid siis oli osalejaid vähe ja saagikus väike. Tänase päeva tase on hoopis midagi muud,” sõnas Tõrvand.
Viljelusvõistlus on põllumehele justkui erialane sport. Lisaks hasardile, saab võistleja ka teadmisi, sest võistlusel osalevaid põlde külastavad mitmed eksperdid, kes põllumeestele lahkelt ka nõu annavad.
Loobusid seakasvatusest
Paraku on Tanel Tõrvand pidanud sel aastal vastu võtma mõningaid raskeid otsuseid. Tema perele kuulub ka Vitsjärve Peekon OÜ, kus kasvas möödunud aastal veel seitsesada nuumikut ja viiskümmend emist. Selle aasta lõpus kärssninad paraku enam Vitsjärve küla laudas ei ruiga. “Juba teist aastat järjest maksame seakasvatusele peale. Aastas tuli peale maksta umbes 50 000 eurot,” tõi Tõrvand näite.
Probleemid seakasavatuses algasid möödunud aastal Venemaa embargoga ning lõppeva aasta suvel jäid Vitsjärve Peekoni laudad sigade Aafrika katku kolmandasse piirangutsooni, kust liha enam välja viia ei võinud. Et raha matmine seakasvatuse musta auku lõpeks, võttis perekond Tõrvand vastu otsuse seakasvatusest loobuda. Selle tarvis taotleti ka PRIAlt toetust, mille toel seakasvatus likvideeritakse ning investeeritakse hoopis kuivati ehitusse. Selle toetuse saamise juures oli ka klausel, et ettevõte ei tohi viie aasta jooksul seakasvatusega tegeleda, mis tähendab, et vähemalt 2020. aastani ei võeta OÜ Vitsjärve Peekon lautadesse uusi sigu. Mis saab hiljem, ei osanud Tõrvand veel ennustada. “Praegu paneme põhirõhu viljakasvatusele,” kinnitas ta.
EILI ARULA