Küünlakuu, mis on tavapäraselt aasta kõige külmem kuu, kujunes tänavu väga soojaks. Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 0,1 kraadi, mis on senise vaatlusrea (1922-2014) keskmisest seitsme kraadi võrra kõrgem.
Veebruar on olnud tänavusest soojem ainult kolmel korral – 1989., 1990. ja 2008. aastal. Ilm oli lõppenud veebruaris sageli udune ja pilves, ööpäevased temperatuurikõikumised väikesed. Päikesepaiste kestuseks kogunes kuu jooksul ainult 30 tundi, mis moodustab tavapärasest 50 protsenti. Veelgi napimalt on päikest paistnud küünlakuus 1926. aastast alates seitsmel korral, viimati 1974. aastal.
Veebruaris oli rekordiliselt palju sulapäevi
Kuu minimaalne õhutemperatuur (-11,3°C) mõõdeti 29. veebruari õhtul. Sellest näidust kõrgemaks on jäänud kogu küünlakuu minimaalne õhutemperatuur viimase 94 aasta jooksul ainult 1974. ja 1961. aastal. Tänavuse veebruari maksimaalne õhutemperatuur vaatlusreas eriliselt silma ei paista. Sellest näidust kõrgemaid õhutemperatuure on esinenud Jõgeval 17 aastal, sealhulgas 2014. ja 2015. aastal. Samas aga kogunes sel aastal veebruaris sulapäevi (ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur üle null kraadi) rekordiliselt palju – 28 päeva. Senine sulapäevade rekord (26 päeva) pärines 2008. aastast.
Küünlakuus sadas erakordselt rohkesti. Tuli lund, lörtsi ja vihma. Jõgeval kogunes kuu sajusummaks 91 mm, mis annab uue rekordi senisesse vaatlusritta. Kuu esimesel poolel oli lumikate ebapüsiv, 14. veebruarist alates jäi maa püsivalt valgeks ja viimasel dekaadil tõusis lume paksus üle 20 cm.
Talikultuuride talvitumistingimused keerulised
Mulla külmumissügavuse alumine piir ulatus kuu algul põldudel 35-50 sentimeetrini ja pinnalt oli alanud mulla ülessulamine. Veebruari algul võis näha sulanud lumest ja vihmasadudest tekkinud suuri veeloike põldudel, mis sinna õnneks enamasti kauaks püsima ei jäänud.
Vesi leidis läbi õhukeseks muutunud keltsakihi tee maapinda. Enne uue püsiva lume tulekut jõudis muld mitmel pool juba täielikult üles sulada, kohati aga püsis 15-20 sentimeetri sügavusel ligikaudu 15 sentimeetri paksune keltsakiht. Esialgu õhukeseks jäänud lume all hakkas muld uuesti pinnalt külmuma ja kahe külmunud kihi vahele jäi ligikaudu 10sentimeetrine sula kiht, mis püsis kuu lõpuni. Keltsakiht muutus sügavamate kihtide soojuse arvelt lume all korrast õhemaks. Samuti õhenes paksu lume all uus mullapinnale tekkinud külmunud kiht.
Kolme sentimeetri sügavusel (s.o oraste võrsumissõlme sügavusel) püsis temperatuur peaaegu kogu kuu vältel nulli lähedal, tõustes ainult kõige soojemate lumikatteta päevade ajal (veebruari esimese dekaadi lõpus) lühikeseks ajaks kuni ühe plusskraadini.
Talikultuuridele on tänavused talvitumistingimused olnud väga keerulised. Talve algul oli taimedel külmumisoht, nüüd paksu, suladest tihenenud lumikatte all soodsad tingimused haudumiseks ja seenhaiguste tekkeks.
Vaatamata veel paksule lumele, hakkas vahtral veebruari teisel poolel mahl liikuma. Esimesed künnivaresed saabusid Jõgevale 28. veebruariks.
Märtsikuu esimene pool tuleb külm
Milline on olnud märtsi ilm Jõgeva 1922-2015. aastate andmetel? Paastukuu esimene pool on siin kandis harilikult veel talvine – ööpäeva keskmine õhutemperatuur on valdavalt miinuspoolel ja kuu alguses katab maad paks lumevaip. Märtsi minimaalseks õhutemperatuuriks on mõõdetud -34,0°C (1942. aastal). Viimati esines märtsis enam kui -30kraadist pakast 1964. aastal. Lähiminevikus oli märts väga külm 2013. aastal, kui paastukuu minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti -27,4°C ja 13 ööl esines enam kui -20kraadist pakast.
Märtsi teine pool on tavapäraselt kevadine ja lumi vajub järjest madalamaks. Paastukuu viimasel kümmepäevakul tõuseb harilikult ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle null kraadi ja püsiv lumikate kaob. Maksimaalseks õhutemperatuuriks on paastukuus mõõdetud 16,5 °C (2007. aastal). Soojadel kevadetel hakkavad sarapuu ja lepp märtsis õitsema, kasel mahl jooksma ning marjapõõsastel paisuvad pungad.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
