Loopre-Lepikul valmis ratsamaneež

Pajusi vallas Loopre külas Loopre-Lepiku talus avati üleeile väliratsamaneež, kuhu taluomanik Lembit Paal ootab treenima eelkõige kohalikke noori. Maneeži avamist olidki tunnistamas mitme ümbruskonna kooli lapsed, kellest julgemad said ka ratsasõitu proovida.

Loopre-Lepiku talu uhke maakivist tall sai korda paar-kolm aastat tagasi. Praegu on seal kuus hobust ning leidub ka neid, kes nendega ratsutamisest huvitatud, ent senini polnud talliomanikul pakkuda turvalist kohta, kus seda teha. Nüüd on ratsutamiseks olemas aiaga piiratud ja liivaga kaetud välimaneež.

“Loom on loom,” ütles Lembit Paal. “Kui hobune mingil põhjusel lõhkuma hakkab, võib ta puude vahele või kivide otsa joosta ning ratsaniku elu ja tervise ohtu seada. Piiratud liivaväljakul ratsutamine on tunduvalt turvalisem.”

80 meetrit pika ja 35 meetrit laia maneeži rajamisel oli peaettevõtjaks OÜ Perestroitel. Suurema osa tööst tegi seal siiski ära alltöövõtjana tegutsenud Janari Reinsoo. Ratsutamisväljaku alla on paigaldatud geotekstiil ning sellele sõelmetekiht, mis aitab vee ära juhtida.

Pimedus ei sega

“Päris drenaaži tegemine oleks läinud keeruliseks, selle asemel sai väljak tehtud väikese kaldega, nii et vesi peaks kenasti ära voolama,” ütles Lembit Paal. “Et suuremal osal aastast on õhtud üsna pimedad, sai paigaldatud ka välisvalgustus. See suurendab tunduvalt maneeži kasutamisvõimalusi.”

Et talli ja maneeži vaheline ala on kaetud kiviplaatidega, pole ratsutamishuvilistel ka sügisel ja kevadel vaja pori sees mütata.

Väliratsamaneeži rajamiseks sai Lembit Paalile kuuluv OÜ Paalakalda Jõgevamaa Koostöökoja kaudu toetust Leader-programmist. Kogu projekt läks maksma 65 784 eurot, Leader-toetus kattis sellest 24 286 euro suuruse osa.

Loopre-Lepiku talli perenaiseks on Eesti Maaülikoolis õppiv Katrin Nõmmiksaar.

“Katrin on suur hobusesõber,” ütles Lembit Paal. “Ta ratsastab meie hobuseid ning ka tema enda hobune elab meie tallis. Kes siia ratsutama tulla tahab, peakski kõigepealt telefonil Katriniga kontakti võtma.”

Unistused teoks

Katrinil endal avamispäeval jutuajamiseks aega polnud, sest maneeži väravas ootas pidevalt noori ratsutamishuvilisi, keda temal ja Jõgevalt appi tõtanud ratsutamistreeneril Margit Ränduril tuli hobuse selga ja sealt maha aidata. Ning ega lapsed maneežitiirugi omapäi teinud, vaid ikka nii, et Katrin ja Margit talutasid hobuseid ratsmetest. Ratsutamine on küll kaunis, aga mitte lihtne ala.

“Loodan siin tulevikus ratsutamas näha eelkõige ümbruskonna noori ja muid tõsiseid hobusehuvilisi,” ütles Lembit Paal. “Püüame nende tarvis ka kiivreid ja turvaveste juurde muretseda. Loodan, et peatselt kasvab siinkandis üles uus ratsutajate põlvkond, kes kunagisi traditsioone edasi viima hakkab.”

Pajusi vallavanem Reet Alev tõigi avamispeo kingituseks kaasa ühe ratsutamiskiivri.

“Mäletan, kuidas üks mu hea tuttav juba kolmeaastasena unistas ratsutamisest, ent unistuseks see tema jaoks jäigi, sest kohta, kus seda ala harrastada, läheduses polnud. Kui praegu siinkandis samasuguseid lapsi on, siis võivad nad oma unistuse teoks teha,” ütles Reet Alev.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus