Loomemõisa rahva paastumaarjapäev

Juula külas tegutseva MTÜ Loomemõis rahvas kogunes paastumaarjapäeva hommikul oma tulevase pärimuskohviku maja ette, et tähistada naistele olulist püha ja tuletada meelde sellega seotud vanu tavasid.


Kõige tuntumad kombed, mis meie päevilgi üsna laialt levinud, on muidugi maarjapuna ehk punase joogi joomine, et tervis hea ja palged punased püsiksid, ning ülepannikookide söömine, et kapsastel suvel laiad lehed kasvaksid. Eks ennevanasti küpsetati sel eesmärgil muidugi laiu karaskeid, kuid pannkoogid valmivad ju jõudsamalt. Nii tõstiski Loomemõisa seltskond panni lõkkele ja lastel oli, mida oodata. Suurte ja laiade kookide asemel küpsetati aga väikesi, kuid see-eest palju.

“Praktilise meelega naised leidsid, et suured kapsapead kipuvad ju lõhki kasvama, väikesi kooke on aga õues tunduvalt mugavam süüa,” tõdes Loomemõisa üks eestvedajaist Eneli Kaasik naljaga pooleks. Säriseva panni ümber läks jutt sellelegi, kui paljud rohenäpud oma peenramaal veel ise kapsaid kasvatavad.

Reet Hiiemäe ja Andrus Tins tutvustasid ka unustusse jäänud kombeid ning nii mõnigi neist prooviti laupäeval kohe järele – ehk on abiks!?

Kurja silma ja halba õnne maksab ikka oma majapidamisest eemal hoida, sestap veeti raudvaia loitsude saatel kolm ringi vastupäeva ümber kohviku ehk tulevase kooskäimiskoha krundi. Ka sool on ikka hädade ärahoidmisel abiks olnud, seepärast puistati ümber poolelioleva hoone sedagi.

Üksteise võidu võeti pinnuhunnikust klotse sülle, sest kui neid saab juhtumisi paarisarv, on lootust peagi mehele saada. Samuti öeldi vanasti, et siis leiab suvel palju linnupesi. Viimane ennustus on meie ajal muidugi ajast ja arust, kuid õnne ja rõõmsat elu tõotab paarisarvune puusületäis ometi!

Paastumaarjapäeval ei tohi naised teatavasti pisematki tööd teha, isegi toapõranda pühkimine ja juuste sugemine olnud vanasti liiast. Selle kohta võib tänapäeval küll märkida, et lihtne rääkida, aga keeruline järgida.

Lõngade sidumine puuokste külge pidi vanarahva tarkuse järgi puud kaitsma, samas on aga usutud, et salasoov, mida sidumise ajal meeles kantakse, läheb kindlasti täide.

Soovi- ja kaitselõngu võisid siduda vaid naised, kel heledad rätikud peas.

Loomulikult ei unustanud väikesed ega suured maarjapuna rüübata. Teatavasti ei pea see ju põrmugi punane vein olema, vaid hoopis tervislikum on punane mahl, eriti see, mis oma maa marjadest ise välja võlutud.

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus