Loomapark ei saa kunagi valmis

Kui teil kodus remont käib, siis te endale külalisi tõenäoliselt ei kutsu. Elistvere loomapargi pererahvas nii talitada ei saa, sest sel juhul ei saaks nad külalisi peaaegu kunagi loomaparki lubada. Loomapark on ju nagu Tallinna linn, mis iialgi lõplikult valmis ei saa ning seepärast tuleb seal ka kogu aeg midagi ehitada.

 

Loomapargi arendamisest kõneldes läksime Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loodushoiuosakonna Ida-Eesti piirkonna juhataja Malle Orase ja loomapargi juhataja Sirje Sauliga tagasi 2008. aasta juulisse, mil loomapargi 1997. aastal asutanud Eesti Metsaselts andis selle üle Riigimetsa Majandamise Keskusele. Ehkki metsaselts oli teinud loomapargi käigus hoidmisel tublit tööd, olid nende võimalused piiratud ning kiiresti tegemist vajavaid töid kogunenud omajagu. Sestap oli kiire ka arendusprojekti koostamisega, mis oleks tegutsemise aluseks. Asja tegi keerulisemaks see, et loomapargi koduks olev Elistvere mõisapark on looduskaitse all ning koos mõisaaida ja valitsejamaja varemetega ka muinsuskaitse all. Seega peab kõik, mis loomapargis tehakse, saama ka Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti esindajate “õnnistuse”.

“Metsaseltsi aegadel kõikide instantside konsensuseni ei jõutudki,” ütles Malle Oras. “Meil tuli aga kiiresti kooskõla leida ja edasi tegutsemiseks vajalik alusdokument saada. Projekteerimist raskendas ka see, et lühikeseks jäänud sisseelamisaja tõttu (mõlemad asusime loodushoiuosakonda tööle alles juulis 2008) ei osanud me projekteerijale, OÜle Artes Terrae ehk kõige õigemaid lähteülesandeid anda. Protsessi lihtsustas aga see, et pargi geoalus oli juba olemas ning olemasoleva situatsiooni ammendav kirjeldus koostatud. Lasksime koostada ka muinsuskaitselised eritingimused ning pargi ehitusregistrisse kanda: ilma selleta poleks siin tegevusi jätkata saanud.”

Pargis kavandatud tööde esimene etapp, mis algas 2009. aasta sügisel ning mille nüüd väikeste mööndustega lõppenuks võib lugeda, hõlmas loomapargi praeguse keskusehoone tagust ala ehk ala piisoniaiast karuaiani. Seal said uuendatud teed ja aedikud ning uusi aedikuid juurdegi rajatud. Näiteks leidsid piisoni- ja seaaia vahelisel maatükil endale uue kodu rebased ja kährikud. Oravaaed paikneb aga nüüd üsna keskusehoone juures. Veel sai pargitööde esimesel etapil süvendatud tiiki ning rajatud muruplatse ja muud haljastust.

Mõistvad külastajad

Elistvere vanast kauplusest ümber ehitatud kahekorruseline keskusehoone, mis pidulikult avati mullu augustis, valmiski paralleelselt pargitööde esimese etapiga. Ehkki keskusehoone ehitamist nägi põhimõtteliselt ette ka pargi arendamise kava, polnud pargi projekt ning maja ja selle lähiümbruse projekt, nagu selgus, kõigis detailides kooskõlas. Lõpuks suutis nii maja ehitanud kui ka pargis toimetanud OÜ Jaagor Grupp maja ja pargi siiski rahuldavaks koosluseks kokku liita. Uue seaaia ehitamise käigus saanud aga Malle Orase ja Sirje Sauli sõnul natuke naljagi. Vana läbipaistmatu laudadest seaaia juures oli nimelt väike platvorm, millele ronides said külastajaid, eriti lapsed loomi paremini vaadelda. Uut läbipaistvat võrkaeda ehitades kavatseti algul ka platvorm taastada, siis aga taibati: seda pole ju nüüd, mil aed läbi paistab, enam vajagi!

Möödunud aasta sügisel algasid pargis teise etapi tööd, mis hõlmavad ala karuaiast põdraaiani. Sellelgi etapil uuendatakse aedikuid, piirdeid ja teid. Lisaks sellele valmib  ilveseaia taga plaanilt ilvese käpajälge meenutav sillutatud plats, millele paigaldatakse infotahvlid ja viidad ning kolm unikaalset mõisaaegset kivipinki, millel jalgu puhata.

“Teede ehitamine on põhjustanud meie külastajatele mõningaid ebamugavusi: näiteks mõnda aega on neil tulnud kõndida väga jämedal killustikul ning kõpskingadega sellele minna küll ei tasu. Õnneks on külastajad olnud väga mõistvad ja saanud aru, et parema tuleviku nimel tuleb esialgu natuke kannatada,” ütles Malle Oras ja lisas, et teisel etapil rajatud teed tulid ilmselt paremad ja vastupidavamad, sest olid selle ala proffide rajatud. Teise etapi töid teeb nimelt teedeehitusele spetsialiseerunud OÜ Maveter.

Malle Orase sõnul tahavad paljud külastajad, kes loomaparki tulevad, siin pikemalt olla kui see tund-poolteist, mis loomade vaatamisele kulub. Nende rõõmuks ehitatakse parki koos väliõppeklassiga välja kaheksa nn aktiivõppeelementi. Üks  aitab näiteks külastajal võrrelda oma hüppevõimet erinevate loomade omaga, teine annab aimu, mida üks või teine loom toiduks tarvitab jne. Väliõppeklassi rajamist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest. Projekti lõpptähtajaks on  aasta 2013.

Heinahoidlast hundini

Plaane on loomapargi rahval veel palju, ent mis neist teostub ja millal, on raske öelda. Näiteks oleks vaja karuaiale projekteerida ja ehitada laiendus, kuhu saaks karu põhiaediku hooldustööde ajaks isoleerida. Seal saaks loom külastajatest puhata ka siis, kui ta end väsinuna või unisena tunneb. Lisaks sellele vajab loomapark uut majandushoonet, kus saaks hoida loomatoiduks kasutatavat juurvilja (praegu seisab see renditud pinnal) ja kus leiaksid parema eksponeerimisvõimaluse ka pisinärilised ja kärplased. See hoone on planeeritud põhjapõdra ja kabehirve aediku vahele. Tuleval aastal tahetakse Elistvere järve äärde püsti panna uus vaatetorn. Vana oldi sunnitud lammutama, sest ekspert hindas selle amortiseerunuks ja ohtlikuks. Lammutustöö tegid loomapargi inimesed mai alguses ülemaalisel talgupäeval oma jõududega ära. Vaja on ka uut laudteed, mida mööda pargist järve äärde pääseks.

“Peame muidugi veel aru pidama, kas suudame ehitada pontoonidel laudtee, mis suurvee ajal ei upu, või tunnistama ausalt, et ka edaspidi ei pääse kevadel ja sügisel järve äärde,” ütles Malle Oras. “Hea on aga see, et rajatavat laudteed saavad kasutada ka ratastooliinimesed.”

Veel mõlgub Sirje Saulil ja Malle Orasel mõttes plaan rajada valitsejamaja varemete ja seaaediku vahele aedikud väikeloomade ja -lindude tarvis ning avada kunagi valitsejamaja ühe seina päästmiseks kinni müüritud allikas.

Vana mõisaaida esine ala tahetakse taastada n-ö mõisastiilis alana, ent seda plaani pole mõtet enne teostada, kui Tabivere vallale kuuluv mõisaait restaureeritud saab.

Pika plaaniderea alguses on veel sel aastal kavas praeguse närilistemaja kõrvale heinahoidla ehitamine, rea lõpus aga hundiaia rajamine ja hundi loomaparki toomine. Hundi eksponeerimiseks vajalike elutingimuste loomine on aga keerukas ja mõistagi väga kallis ettevõtmine.

“Nii et plaane meil jätkub, aga üldpilt on juba praegu päris ilus,” tõdesid Sirje Saul ja Malle Oras.

Loomasõpradele olgu lõpetuseks öeldud, et 15.-19. juunini on Elistvere loomaparki lisaks päevasele ajale võimalik külastada ka hilisel õhtul, kuni kella üheni öösel. Loomapargi ööhäälte kuulamise ja loomade öötoimetuste jälgimise võimalust pakuti esimest korda möödunud aasta juunis ja huvilisi oli päris palju.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus