Loomus korraldab loomakaitseteemalist valimiskompassi kolmandat korda. Põhjused ikka samad, mis enne; levitada sõna loomade kaitsmise vajalikkusest, testida kandidaatide ja ka erakondade hoiakuid ja teha loomasõpradele valimine lihtsamaks. Valijaid, kellele loomad korda lähevad, on aasta-aastalt järjest rohkem ja pealegi teab ju igaüks, et kes hoolib loomadest, hoolib ka inimesest.
Küsimused valisime raske südamega, sest seda, mida tahaks kandidaatidelt küsida, on ju palju rohkem. Küsimus linnujahi vähendamisest on õieti ornitoloogide esitatud ja on taotluslikult kirja pandud ilma pikemate selgitusteta. Vastustest selgub, kes on selle teema arutelusid meedias jälginud või ise linnujahiga kokku puutunud. Lemmikloomade kiibistamise küsimus on üks paljudest, mis huvitab Varjupaikade MTÜ loomakaitsjaid, aga ka kõiki teisi Eesti loomakaitse- ja kassiabi organisatsioone. Hulkuvate loomade probleemiga kokkupuutunud inimene ei esita siinkohal lisaküsimust, kas kiipimine on loomade õiguste rikkumine või mitte; filosofeerimine ei aita vähendada loomsete jäätmete käitlemistehasesse viidud lemmikloomalaipade tonne. Ühe tsentraliseeritud riikliku registri loomine annab kiipimisele ka mõtte, praegu on registreid mitu ja paljud kiibid pole neist ühtegi kantud.
Vastustes oli pealiskaudsust
Loomuse nn lemmikküsimust “Kas pooldate karusloomakasvanduste keelustamist?” on tänaseks nii palju esitatud, et vastus sellele on varsti olemas vist igal mõtleval inimesel. Karusloomakasvandusi ei keelustata ju ühe ettevõtlusvaldkonna keelamise enda pärast, vaid see annab märgi ühiskonnast, kus loomad inimestele korda lähevad.
Vastustest selgub, et kiibistamise teemat ei ole ilmselt niipalju ja järjekindlalt avalikkusele tutvustatud kui näiteks karusloomafarmide teemat. Nimelt on mitmed kandidaadid vastanud pooldavalt nii karusloomafarmide kui ka jahi piiramisele, aga kiibistamist ei poolda. Võib-olla on nad süvenemata mõelnud, et tegemist on trikiga küsimusega, sest kuidas need loomaõiguslased ikka kiipe pooldavad. Pealiskaudsust on vastustes veelgi, ei ole ju väga veenev kui kandidaat ütleb, et tegemist ei ole tema valdkonnaga ja ta ei tea, kuidas vastata. Loomad peaksid puudutama igaüht, selgitavaid materjale on palju ja tegemist pole ju ka teab mis keerulise valdkonnaga.
Naeruvääristamist on vähem
Eelmiste valmiseelsete küsitlustega võrreldes hakkas silma asjaolu, mis oli tajutav riigikogu istungitesaalis, kui arutati viimati karusloomafarmide keelustamise teemat. Sõimlemist ja naeruvääristamist on vähem, võib-olla on loomakaitsjad oma tõsiseltvõetavust tõestanud, võib-olla on aru saadud, et valijad loevad vastuseid tõesti palju, aga võib-olla kandideerivad seekord riigikokku viisakad inimesed.
Kui natuke statistikat teha, siis jääb mulje, et viimase riigikogu hääletusega võrreldes on mitmeid lahknevusi, näiteks Isamaa ja Keskerakonna vastuste puhul on keelu toetusprotsent suhteliselt kõrge (vastavalt 73 protsenti ja 79 protsenti), samas riigikogus oli hääletustulemus hoopis teistsugune: Isamaa saadikutest toetas karusloomafarmide keelustamist vaid üks ja ka Keskerakonna ridades olid ülekaalus keelustamise vastased.
Tundub, et nende erakondade realiikmete seas on toetus keelule suurem, aga kõrgemal tasandil on võetud suund, et tuleb hääletada keelustamise vastu. Muidugi tuleb silmas pidada, et see protsent on võetud ainult vastanute arvust. Kuna sotsiaaldemokraatide ja roheliste valimisprogrammis on karusloomafarmide keelustamine kirjas, siis on ka kandidaatide vastused ootuspäraselt positiivsed, aga mitte päris sajaprotsendiliselt programmile vastavad. Elurikkuse Erakonna sisehääletusel võitis karusloomafarmide keelustamise seisukoht suure enamusega ja sarnane suundumus peegeldub ka nende vastustest.
On tõenäoline, et vastamata jätnute hulgas on palju neid, kes on tegelikult karusloomakasvanduste keelustamise vastu või ka neid, kes ei taha keelu poolt olemist avalikult välja öelda, sest nende valijad on pigem sedasorti, kes keelustamise sõnagi ei talu. Kindlasti on ka neid, kellel läks meelest või kes ei pea loomakaitset üldse oluliseks, aga eks neile võib ju iga valija küsimused ise saata. Valimised.ee veebilehel on enamike kandidaatide e-mailid olemas.
Võimalik, et neid järeldusi ei saa väga kindlameelselt 300 vastuse pealt teha, aga midagi võib ju arvata ikka ja valijad teevad seda niikuinii. Pealegi vastas kandidaatide koguhulgast küsitlusele üle 25 protsendi, mida on märksa rohkem, kui eelmine kord. See näitab, et loomakaitse teema muutub ühiskonnas üha olulisemaks.
Loomuse valimiskompass on aadressil kompass.loomus.ee
KADRI TAPERSON, MTÜ Loomuse juhataja
