Loomastiku uurija ja kaitsja vaatekohast tundub tähtis, et uuringutes oleksid hõlmatud eelkõige ohustatud loomaliigid/rühmad (sh lendorav, nahkhiired, linnud, kahepaiksed ja roomajad) ning seda kogu Eesti ulatuses. Järelikult tuleks luua kogu Eestit hõlmav nende loomarühmade seire võrgustik ning lülitada see töö riigieelarvesse.
Inimese surve loodusele (sh loomade elupaikadele) üha suureneb. See nõuab looduskaitse uuendamist, et ohutegurite ja ohustatud elustikuliikide seisundi kohta teavet saada ning selle teabe alusel neid kaitsta.
Teavet kaitsealade ja kaitsealuste liikide kohta nõuab ka Euroopa Liit. Kui Eestis on olemas sadu Natura 2000 alasid, siis kõigi nende alade seisundi hindamiseks (mida Euroopa nõuab iga mõne aasta järel) on vajalik spetsiaalne Natura-töörühm, kus eksperdid pidevalt töötavad, et oleks võimalik tähtajaks tulemusi anda.
Teadustöö koondamine tihti ebaefektiivne
Natura-alad on loodud erinevatel alustel – nii taimestiku, loomastiku kui ka elupaikade kaitsmiseks. Kui need alad on kaitse all (st inimtegevuse kahjulik mõju loodusele on seal piiratud, siis oleks vaja teada nende alade tähtsust kõigi kaitsealuste liikide jaoks, sh nahkhiired jt. Järelikult peavad nahkhiirte jt elustikurühmade eksperdid kõik need alad läbi uurima.
See annab teabe, kas antud liikide säilimiseks on kaitsealade (Natura-alade) arv Eestis piisav või tuleb mõne liigi säilitamiseks kaitsealasid laiendada või juurde luua. Teisiti pole võimalik elustikuliike tänapäeva maailmas kaitsta! Taoline töö on jõukohane kesksele teadusasutusele, mille nimeks on pakutud näiteks “Looduskaitse Teaduskeskus” või “Looduskaitse Instituut”.
Samas on teadustöö tsentraliseerimine ja koondamine väga suureks asutuseks tihti ebaefektiivne; hoopis efektiivsem võib olla väikeste eriala-töörühmade toetamine riigi poolt. Tegelikult oleks vaja üht mitte väga suurt riigi LK keskasutust (mida väiksem asutus, seda vähem bürokraatiat ja seda efektiivsem töö), kes korraldaks eriala-töörühmadelt uurimistöö (sh seiretöö) tellimise igal aastal ning jälgiks, et vajalikud ressursid oleksid riigieelarves ning et nt Euroopa Liidule esitatavad tulemused/tööd saaksid õigel ajal valmis.
Koordineeriv keskus oluline
Nõnda tundub olevat efektiivne “üleriigiline hajutatud LK-uurimisasutus”, kus on oma koordineeriv toimkond ning eriala-töörühmad laiali üle maa.
Eriala-töörühma ekspert võib omada töökohta mõnel kaitsealal, kuid pigem mitte, sest väikeses Eestis saab parima tulemuse nii, kui oma ala parimad eksperdid täpse metoodikaga uurivad kogu Eesti ala. Mitte nii, et sama või lähedast metoodikat kasutab hulk erinevaid inimesi, kes pidevalt neid meetodeid ei rakenda (sest kaitseala töötajal on muidki tööülesandeid kui ainult seiretööd teha) ning seega ei saa need erinevad inimesed anda ka sama täpsusastmega tulemusi.
Pealegi on näiteks nahkhiirte uurimiseks vajalik üsna kallis aparatuur, mida iga kaitseala ilmselt ei suuda endale muretseda ning mille pidev töötamine (läbi aasta) on efektiivsem kui selle aparatuuri harv kasutamine ainult ühe kaitseala tarbeks.
Seega tundub, et järgmine edasiviiv samm oleks luua kogu Eestis LK uurimistööd koordineeriv keskus ning olemasolevad ekspertide ja töörühmad teeksid sellega pidevalt koostööd.
MATTI MASING,
loomastiku ekspert
