Konkursile saadeti 21 tööd, kummagi vanuseklassi parimaid autasustati 17. märtsil Luua Metsanduskoolis toimunud uurimistööde esitlusel.
Konkursi võitjaks vanemas vanuseklassis tunnistas ?ürii Liina Laumetsa Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11. klassist. Liina uuris oma töös Laiuse aleviku Õpetajate puurkaevu vee rauasisaldust. Huvi pakkus küsimus, kas liigne rauasisaldus on põhjustatud ainult kasutatavast põhjaveekihist (vee võtmise sügavusest) või on oma osa ka torustiku kvaliteedil? Vee rauasisalduse väljaselgitamiseks võeti veeproovid kuuest majast, mis asuvad puurkaevust erineval kaugusel. Rauasisalduse määramiseks vees kasutati kolorimeetrilist analüüsi. Uurimistöö tulemused kinnitasid hüpoteesi, et rauasisaldus suureneb puurkaevust kaugemal, põhjuseks veetorustiku amortiseerumine. Rauasisaldus puurkaevu vees ületab mõnevõrra normi, kuid tarbijani jõudvas vees on rauasisaldus suurem kui joogivee müügiloas kehtestatud. Normatiividele vastava rauasisalduse saamiseks tuleks Laiuse aleviku Õpetajate puurkaevu veetrass rekonstrueerida. Seni aga peaksid vee tarbijad paigaldama torustikule rauaeraldusfiltrid. Liina Laumetsa uurimistööd juhendas Jõgeva Ühisgümnaasiumi keemia õpetaja Neeme Katt.
Teise koha saavutas Kuressaare Gümnaasiumi IX klassi õpilane Janno Tilk. Teda ajendas uurimistööd tegema Tiit Kändleri tõdemus, et Eesti kuulub ilmastiku poolest suurriikide hulka. Maailmas on vähe paiku, kus paarisaja kilomeetri ulatuses ilm nii erinev võib olla. Janno Tilk uuris oma töös, kui suures ulatuses kõiguvad temperatuurid Eesti piires ja kas vanarahva ilmaennustused peavad paika? Vaatlusperioodiks valiti juuni 2006 kuni jaanuar 2007. Nimetatud vaatlusperioodil oli suurim temperatuuride vahe 26,4 kraadi ja see mõõdeti 25. jaanuaril 2007. a., kui Tarvastus oli külma -27,3 kraadi ja Ristnas vaid -0,9 kraadi. Seega leidis kinnitust väide, et Eesti on ilmastiku mõttes suurriik. Madalamate ja kõrgemate temperatuuride võrdlemisel sügis-talvisel perioodil Eesti erinevates paikades sai teha järelduse, et kõige soojem koht on Vilsandi ja kõige külmem koht Väike-Maarja. Janno uurimistööd juhendas Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kereme.
Kolmanda koha saavutasid Roosna-Alliku Põhikooli 8. klassi õpilased Mari-Liis Rohusaar ja Ave Kaljurand. Oma töös uurisid tüdrukud, milline on Roosna-Alliku aleviku keskkonnaalane olukord ja mida kohalikud elanikud ning vallavalitsuse töötajad sellest arvavad. Vaadeldi prügi käitlemise olukorda, joogivee ja õhu kvaliteeti, haljastust ja üldist heakorda. Selleks teostati vaatlusi, koostati küsimustikud vallavalitsuse töötajatele ja kohalikele elanikele ning vesteldi oma vanematega. Töö tulemusena selgus, et Roosna-Alliku keskkonnaalane olukord on viimase aasta jooksul muutunud paremaks ? inimesed on teadlikult hakanud prügi sorteerima, õpilased osalevad aktiivselt mõisapargi ja allikate ümbruse korrastamistöödel. Koolis on viidud läbi projekt “Käed püüavad prügi? ja Mari-Liisi ning Ave algatusel alustatakse uue projektiga “Keskkonnategu Roosna-Alliku moodi?. Konkursi ?ürii liikmetele meeldis väga tüdrukute tõsine mure oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast; oli tunda, et tegutsetakse sisemisest vajadusest lähtuvalt ja suure huviga. Uurimistöö juhendajaks oli Roosna-Alliku Põhikooli õpetaja Jaanika Alliksoo.
Nooremas vanuseastmes koostas parima uurimistöö Mari-Liis Belials, kes õpib Oskar Lutsu nimelise Palamuse Gümnaasiumi 6. klassis. Oma töös tutvustas Mari-Liis üliharuldast odajat astelsõnajalga, mille kasvukoht asub tüdruku koduküla lähistel. Üldse võib nimetatud sõnajalga leida Eestis vaid kahes leiukohas ? Vooremaal ja Muhumaal. Uurimistöö koostamisel juhendas Mari-Liisi Luua Metsanduskooli õpetaja Veiko Belials.
Teise koha pälvis Charlotte-Miralda Fer?el, kes õpib Iisaku Gümnaasiumi 7. klassis. Töös tutvustatakse Kuru küla, selle kandi vaatamisväärsusi ja ajalugu. Juhendas Iisaku Gümnaasiumi õpetaja Aili Reiman
Kolmanda koha vääriliseks pidas ?ürii Birgit Kuslapi tööd, mis tutvustas meie looduse suurimat närilist ? kobrast. Birgit õpib Anna Haava nimelise Pala Kooli 5. klassis.
Kõik konkursil osalenud õpilased said meeneid ? matkatarbeid või raamatuid ? ja kutsuti 17.-20. märtsini Luua Metsanduskoolis toimunud looduslaagrisse. Laagris meeldis õpilastele kõige enam jahiulukite tutvustamine, mille viis läbi jääger Vahur Sepp. Õpilased said loomi tundma õppida nahkade, koljude, sarvede, tegutsemisjälgede ja ekskrementide järgi. Väga meeldis hilisõhtune tähistaeva uurimine õpetaja Saima Ukrainski juhendamisel ja õpetaja Reet Miili korraldatud videotreening, kus esineja pidi kaaslastele tutvustama mõnd loodusobjekti. Ka retked Luua pargis, kus õpiti linnulaulu, olid põnevad.
Looduslaagris juhendasid lapsi Luua Metsanduskooli õpetajad Vello Keppart, Reet Miil, Erle Männiste, Lauri Toim, Vahur Sepp, Saima Ukrainski ja Evelin Saarva.
Looduslaagrile tuleb jätk juunis, siis asume õppima puid, põõsaid, rohttaimi, samblaid-samblikke, tigusid, putukaid, kahepaikseid ja imetajaid. Laagri ajal teeme ka väljasõidu Loode-Eestisse, kus uurime paljandeid, kivimeid ja kivistisi.
EVELIN SAARVA,
Luua Metsanduskooli projektijuht
