Põltsamaa ühisgümnaasiumi kaks ettevõtlikku õpetajat Kaja Linde ja Aleksandr Kirpu on võtnud oma südameasjaks võimaldada õpilastel teooriale lisaks ka praktilisi kogemusi omandada ning loodusega lähemalt kokku puutuda.
Ülemöödunud reedel käisid Põltsamaa ühisgümnaasiumi 7.-12 klasside õpilased loodusretkel Läänemaal. Bioloogia- ja keemiaõpetaja Kaja Linde sõnul oli tegemist kolmanda loodus- ja keskkonnakuu projektiga, millega alustati juba septembris ja mis lõpeb oktoobris. Projektiga soovitakse rikastada õpetamise ja õppimise meetodeid, mitmekesistada õpikeskkonda ning suurendada õuesõppe osakaalu.
Esimese ettevõtmisena korraldati metsaandide ehk seente näitus. Seda korraldati juba kolmandat sügist. Tänavu oli tutvumiseks välja pandud 75 seeneliiki ja näitusematerjal oli korjatud Jõgeva- ja Põlvamaa metsadest. </p>
Kuidas metsas ellu jääda
Algkooliõpilastele korraldati ellujäämiskursus “Otsi Otti”, mis viidi läbi metsas. Kaja Linde sõnul oli kursuse eesmärgiks õpetada lastele, mida võtta ette juhul, kui keegi neist metsas ära peaks eksima. Neid teadmisi läheb ju tarvis mitte ainult lastel, vaid täiskasvanutelgi.
Metsa eksinul tuleb teatavasti püüda ennast kuuldavaks ja nähtavaks teha. Samuti tuleb püüda ennast soojas hoida ja võimalusel peaks maha jätma märke, mille järgi otsijatel oleks eksinut lihtsam leida.
Kaks rühma üheksandate klasside õpilasi käis tutvumas Endla allikate piirkonnaga. Neil tuli täita ka geograafiaõpetajalt saadud töölehed.
Sama projekti raames korraldati ka keskkonna ja looduse teemaline viktoriin 7.-12. klassi õpilastele. Vastamine eeldas teadmisi loodusõpetusest, keemiast, bioloogiast ja geograafiast. Iga klass pani viktoriiniks välja oma võistkonna ja paremini vastanud pääsesidki ülemöödunud reedel teoks saanud õppereisile Läänemaale.
Projektid kulmineerusid ekskursiooniga
Kõik kolm keskkonna ja looduse teemalist projekti on lõppenud õppereisidega. Esimene ülemöödunud aastal teoks saanud ekskursioon viis Põltsamaa õppurid Ida-Virumaale, kus külastati kaevandusmuuseumi, Narva linna, Sinimägede lahingutandrit, Valaste juga. Eelmisel aastal käidi loodusreisil Lõuna-Eestis, kus atraktiivseim oli Koidula piiripunkt. Käimasoleva projekti raames said möödunud kolmapäeval teoks Tartu Keskkonnahariduse Keskuse õpetaja Tarmo Niitla loengutunnid, kus õpilastele räägiti mürgistest taimedest nii aias kui metsas.
Kaja Linde sõnul on selliste loengute eesmärk anda õpilastele ennetavaid teadmisi, vältimaks mürgistusi. Mürgiste taimede tundmaõppimine moodustab ühe osa karjääriõppest, mida läheb tarvis näiteks tulevasel taimeteadlasel. Projekti lõpetamiseks on kaheksandate klasside õpilastel klassikursuse lõppedes ette nähtud loovtöö. Kaks kaheksanda klassi õpilast kavatsevad näiteks koostada metsaande tutvustava õpimapi, kus on seente pildid ja kirjeldused. Mapi koostavad õppurid elektrooniliselt.
Paadisõit peegelsiledal merel
Õpetaja Linde sõnul lõppes seekordne projekt ekskursiooniga Läänemaale, mis oli tore ja ka ilmaga vedas. Ekskursiooni naelaks kujunes paadisõit Matsalu lahel. Paadisõit päikesepaistelisel peegelsiledal merel – sellist imelist loodusretke saab kogeda üliharva. Merel käidi kahe paadiga, ühte veesõidukisse mahtus korraga 12 inimest. Sõideti Puise sadamast Kiideva sadamasse ning sihtpunktis vahetati paadiseltskond matkarajalt naasnud õpilaste vastu. Üks paatidest oli varustatud GPS-seadme ning kajaloodiga, mille abil sai jälgida nii meres olevaid kalu kui vee sügavust.
Kaja Linde sõnul mõõtsid nad vee sügavuseks selle paadisõidu ajal enamasti 1,4-
Matkarada oli märjavõitu, seetõttu paadisõidult naasnud rühma raja kõige märjemasse ossa ei viidudki. Selle rühma jaoks võeti kasutusele plaan B, mis tähendas, et lapsed said põhjalikuma ülevaate giid Aare Lepiku vahendusel linnuvaatlusest ja Matsalu looduskaitsealaga seonduvast.
Rannaniitusid “niidavad” lambad ja veised
Huvitavat vaatepilti pakkusid ka rannaniitudel nähtud mägiveised. Õpilastele räägiti, et selliseid kiviseid rannaniite pole võimalik niita ja seetõttu tulebki nende hooldamiseks appi võtta loomad. Praegu on seal peamiselt šoti veised. Nende vasikad näevad muide sündides välja nagu karupojad.
Kaja Linde ja Aleksandr Kirpu sõnul võtsid Puise Nina talu perenaine ja peremees Leili ja Indrek Jõgisoo külalisi väga südamlikult vastu ja peremees pajatas kalamehelugusid. Mahepõllundusega tegeleva talu pererahva pakutud borš oli “viimase peal”. Nii aedvili kui liha oli oma talust pärit.
Talus on mõnikümmend lammast, kes on kevadel-suvel laidudel ja tuuakse talveks koju.
Tagasiteel jõuti välja Matsalu looduskeskusse, kus reisiseltskonnal oli võimalus vaadata üht vahvat loodusfilmi, mis pole veel laiema vaatajaskonna ette jõudnud.
Õpetajate sõnul kestis Läänemaa reis koos bussisõiduga kokku 13 tundi. Ekskursioon sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse abile. Pedagoogide peas liiguvad juba uued mõtted ja plaanid, kuid enne ei soovita neid avaldada, kuni pole teada, kas KIKi rahastatavates projektides ka edaspidi osaleda saadakse.
i
TOOMAS REINPÕLD
