“Ma olen kogu oma looduskaitsja elu vältel tegelikult püüdnud mitte vastanduda, ma pole seda tüüpi inimene,? rääkis ta.
Loodusest rääkida meeldib talle kõige rohkem looduses. Ja inimestele see sobib. Kai on teinud väga palju ekskursioone Endla looduskaitsealal. Just Looduse Omnibussi rahvas pole positiivse tagasisidega kitsi olnud.
Peagi president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe V klassi teenetemärki vastu võtma sõitev Kimmel ei tea täpselt, miks just talle kui looduse kaitsjale riiklik autasu antakse. “Mul on süümepiinad, tean kümneid ja kümneid inimesi, kes vääriksid tunnustust rohkem kui mina,” lausus ta.
Kai otsib praegu uusi tegemisi, püüdes laiendada oma tegevussfääri. “Ma ei taha öelda, et vajan uusi väljakutseid, see kõlab kuidagi väga õõnsalt.”
Loominguline inimene
Riiklikus Looduskaitsekeskuses on ta praegu ametis 0,2 ametikohaga. “Mul on väga konkreetsed Ramsari konventsiooniga seotud tööülesanded, teen aruandeid ja vajadusel edendan rahvusvahelisi suhteid,” täpsustas ta.
Toomalt Endla looduskaitseala teenistusest lahkus ta 2006. aasta lõpus. “Ma olen harjunud üsna loominguliselt tegutsema, umbes nii, et võtan oma kausta kaenlasse ja lähen. Seejärel pidas ta aasta Jõgeval keskkonnateenistuses projektijuhi ametit. Seegi töö oli seotud märgalade, vooluveekogude ning veedirektiiviga.
Et Jõgeva maaparandusbüroo plaanib üht Interregi projekti vooluveekogude tervendamiseks, võib Kai Kimmel seal rakendust leida. Käsi pole veel löödud, läbirääkimised käivad. “Seegi on looduse kaitsmine, kuigi rakenduslikuma kallakuga,” tunnistas ta. Looduskaitsjad ei pea tema hinnangul istuma alati kusagil looduskaitsealal, tööd saab leida ka mujal. “Jõgeva Maaparandusbüroo on väga novaatorlik, seal tegeldakse asjadega, mis on üsna uued ja põnevad. Nad suudavad võtta asju tunduvalt laiemalt, kui seni harjutud tegema,” lisas Kimmel.
Kiindumus soodesse vanaemalt
Kai Kimmel pole lapsest saadik tahtnud saada bioloogiks, aga vesi ja märgalad on tema jaoks n-ö oma element. Tartus sündinud, kuid vanaema juures Sangla raba servas lapsepõlve veetnud tüdrukusse imbus sooarmastus ilmselt just sealt.
Vanaema maja oli metsa sees, lähimate naabriteni oli paar kilomeetrit. Majas polnud elektrit ega viinud sinna korralikku teed. Tegemist oli tõeliselt metsiku kohaga, kuhu tavaliselt ka inimesed niisama ei sattunud.
Kai vanaema ja vanaisa elasid varem praeguse Alam-Pedja kaitsealale jääval soosaarel Nõmmeotsal, vanaisa oli seal metsavaht. Kui vanaisa aga eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel üsna noorelt suri, kolis vanaema metsavahikordonist ära.
“Ma pole oma vanaisa kunagi näinud. Elust Nõmmeotsal kuulsin oma ema käest, tema kasvas seal. Käisin Nõmmeotsal esimest korda 2005. aastal, kui hakati tegema Riiklikku Looduskaitsekeskust ja kaitsealasid liitma. Läksime hõljukiga. Tundsin, et tahan millalgi üksi tagasi minna. Energeetiline side selle kohaga on mul kindlasti olemas,” rääkis Kai Kimmel.
Koostas kaitsealade raamatu
Kaitsealad on Kaile alati huvi pakkunud. Koos tuntud loodusemeeste ja fotograafide Tiit Leito ja Arne Aderiga koostas Kai Kimmel ka Eesti kaitsealade raamatu. Tiit Leitoga on ta varem koostanud fotoalbumi Endla looduskaitsealast. See koostöö toimis kenasti ja raamat tuli vahva.
Kui keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond pakkus Tiit Leitole võimalust teha kaitsealade raamatut, otsis Leito üles Kai Kimmeli. Seltskonnaga liitus veel Arne Ader.
“Tiit kui toimetaja mõtles välja, missugune see raamat võiks välja näha ja mis seal sees peaks olema. Valikut oli raske teha, sest Eestis on juba üle neljasaja kaitseala. Kõiki neid poleks iialgi jõudnud raamatusse panna, tuli teha valik. Küsisime kohalikelt looduskaitsjatelt ja keskkonnateenistuste looduskaitsespetsialistidelt, mis neile tunduvad kõige väärikamad ja esinduslikumad kaitsealad. Lõppvaliku pidime kolmekesi tegema,” rääkis ta.
Tööjaotus oli raamatu koostamisel selline, et Tiit Leito pildistas peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis, Arne Ader Lõuna-Eestis. Tekstid kirjutas Kai Kimmel.
“Istusime koos ja vaatasime, mis kõige rohkem seda või teist ala iseloomustab. Väga loominguline töö ja väga huvitav minu jaoks,” rääkis Kai.
Töö koos tuntud loodusfotograafidega oli tema jaoks ka õpetlik. “Raamatu tegemisel on ikka üsna palju raskeid hetki ? midagi jääb üle, midagi on puudu, tähtajad suruvad peale. Samas mõtlesime me sageli ühtmoodi Ja kui töö kõige kiuste ikkagi õigel ajal valmis sai, tuli jutuks, et meil oli hea meeskond. Kuigi loomeinimesed on raske iseloomuga ja juba kaks niisugust inimest koos raamatut tegema panna on tõeline julgustükk, sest igaühel on ju oma nägemus. Meil polnud õnneks mingeid probleeme, selles mõttes oli küll hästi vahva,” hindas raamatu tekstide autor kollektiivi kõrgelt.
Kai Kimmel ütles, et konkreetset järgmist tööd tal praegu laual pole, kuid ta on valmis iga kell samade inimestega koostööd jätkama.
Kaiga võib luurele küll minna
Arne Aderil on siiralt hea meel, et Kai oma tegemiste eest tunnustuse saab. “Kaiga võib luurele minna küll, seepärast olen ka ise talle jõudnud juba esitada ühe koostööpakkumise,? kinnitas ta.
“Minu jaoks oli see kaitsealade raamat esimene koostöö Kaiga. Tean, et ta on väga hea aine tundja, täpne oma töös,? lisas Ader.
Oluline distsipliin ja koostöövalmidus
Kaitsealade raamatu koostaja ja toimetaja, tuntud loodusemees Tiit Leito peab Kai Kimmeli puhul väga oluliseks just distsipliini ja koostöövalmidust.
Leito ütles, et tunneb Kimmelit juba mitukümmend aastat. “Me oleme tegutsenud ühes süsteemis ? kui mina töötasin Hiiumaa laidude kaitseala juhina, oli Kai Endlas,? kõneles Leito.
“Kui ma riigitöö lõpetasin ja vabakutseliseks hakkasin, vaatasin ringi ja otsisin erinevaid pakkumisi. Esimene koostöö oli Endla looduskaitseala käsitlev voldik. Kai oli siis kaitseala teadusdirektor,? lisas ta.
Tema sõnul polnud tal Eesti kaitsealade raamatut koostama asudes küsimustki, kellega seda koos teha.
“Valisin Kai, sest esiteks on ta väga distsiplineeritud, teiseks koostöövalmis ja kolmandaks laialdaste teoreetiliste teadmiste ning praktiliste kogemustega. Samuti on ta inimlik ja südamlik.?
Leito hinnangul on oma ala hästi tundvate inimestega alati väga huvitav koos töötada.
“Kaitsealade raamatust valmib maikuuks ka inglisekeelne variant. Ja koostööd kavatsen Kai Kimmeliga ka edaspidi teha,? kinnitas ta.
HELVE LAASIK
