Sel nädalavahetusel ootab meid ees üleminek suveajale, mil kellaosuteid nihutatakse tunni võrra edasi. Nii saabub hommik varem ja õhtu on samavõrra pikem. Paljudele kellakeeramine ei meeldi ja seetõttu jõudis see probleem välja Euroopa Parlamenti.
Märtsi alguses otsustas Euroopa Parlamendi transpordikomitee, et kellakeeramine lõpetatakse 2021. aastal. Selle plaani järgi keeratakse Euroopa liidu riikides viimast korda kella 2021. aasta oktoobri viimasel pühapäeval. Seda teevad need riigid, kes otsustavad püsiva talveaja kasuks. Samas jääb liikmesriikidele võimalus otsustada, kas jääda püsivalt suve- või talveaega.
Arutledes, miks üldse kellakeeramine ette võeti, tuleb vaadata tagasi aega, kui väga suur osa inimestest elas ja tegutses koduses majapidamises.
Tollal alustati oma päevaseid tegevusi enamasti siis, kui väljas valgeks läks ja inimesed liikusid oma toimetamistega sujuvalt aja ehk päevavalgusega kaasa. Tänapäeva maailmas on elu teistsugune ja nüüd päevavalgusega sujuvalt kaasa liikuda ei ole võimalik. Seetõttu hakatigi kella keerama, et sügistalvisel perioodil oleks hommik hilisem ja uneaega pimedal ajal rohkem. Kevadsuvisel ajal eelistatakse varasemat tööle minemist ja tööpäeva lõppemist.
Kui üks või teine riik otsustab jääda püsivalt suve- või talveaega, saabub üsna pea suur segadus, sest nii mõnedki ettevõtted tahavad alustada püsiva talveaja puhul suvisel perioodil tööpäeva varem, sest inimeste jaoks on suvehommik enne tööle minemist liialt pikk. Suvisel perioodil soovivad inimesed, et hoopis õhtune aeg pikem oleks, mida saab kasutada kodusteks toimetusteks, tervist edendavateks tegevusteks jne.
Juhul kui mingi ettevõte alustab kevadsuvisel perioodil tööpäeva tunni võrra varem, tekivad probleemid ühistranspordiga tööl käivatel inimestel, sest ühistransport liigub ikka vastavalt ametlikule kellaajale. Kui mingi riik jääb püsivalt suveajale, ollakse talvisel perioodil hädas sellega et lapsed ei saa hommikul nii vara üles.
Alustades koolipäeva tund aega hiljem, peavad lapsi sõidutavad vanemad üsna kohe peale tööle jõudmist minema teisele ringile lapsi kooli viima, mis häirib tugevalt nende töö tegemist ning tekitab probleeme asutustele, kus nad töötavad.
Ilmselt jõutakse mõned aastad peale kellakeeramise lõpetamist aru saamiseni, et kellakeeramine tuleb taastada, sest loodetud rahulolu asemel on kuhjaga probleeme juurde tekkinud.
TOOMAS REINPÕLD, ajakirjanik
