Praegu saab Jõgeva lõngavabrik enamiku vajalikust toorainest Rootsist, lähitulevikus loodetakse suurendada koostööd Eesti lambakasvatajatega ja minna aina enam üle kohalikule villale.
Viis aastat tagasi, kui vabrik uute omanikega Jõgeval tegevust alustas, toodeti sajaprotsendiliselt Rootsi toorainest. Nüüd tuleb Rootsist 65 protsenti kogu villast, eestlased varustavad vabrikut 30 protsendi ulatuses. Veidi tuuakse lisa ka Hispaaniast, sest sealt saab villa osta kiujämeduse järgi.
OÜ Rewool Jõgeva lõngavabriku direktori Evi Petseri sõnul on kodumaise villa osakaal aasta-aastalt aina kasvanud, see on aga pika ja järjekindla selgitustöö tulemus. “Olen juba kümme aastat käinud taludes rääkimas, millist villa me neilt osta tahame,” rääkis Petser ja avaldas lootust, et lähitulevikus kasvab eesti villa protsent viiekümneni.
Ostetakse ka väikseid koguseid, Petseri sõnul tasub villa pakkuda ka nendel, kellel on kodus vaid paar lammast.
Parim on puhas, lokkis ja värske vill
Kvaliteetse ja pestud villakilo eest maksab vabrik 30-40 krooni, kehvem ja pesemata vill ostetakse ära 5-10 krooni eest. “Pestud vill on kallim, sest me maksame ju selle töö ka kinni, mille talunik ära teeb,” põhjendas Petser ja rõhutas, et pesemiseks ei tohi kasutada pesupulbrit, vaid ekstra villa jaoks mõeldud vahendeid.
Hea vill on lõngavabriku direktori sõnul puhas, see tähendab heina- ja sõnnikuvaba. On oluline, et lammastel oleks puhas allapanu, siis on ka nende vill korralik. Lambaid soovitab Petser pügada kaks korda aastas — kevadel ja sügisel. Kõige parem on kevadest sügiseni kasvanud vill, sest see ei sisalda kuiva heina ja suvine hea toit paneb loomade kasuka läikima.
Pügatud villa üle aasta hoida ei tasu. Seistes omandab vill kollaka varjundi, mis enam ära ei lähe, hoiatas asjatundja.
Elastsuse näitajaks on lokid, seega on lokkis vill lõngategijate seas väga hinnatud, villa pikkus pole seevastu oluline.
Villast lõngani palju tööd
Kahelt lambalt saab neli kilo villa, ühest kilost villast saab pool kilo lõnga. Kui kilo villa maksab sõltuvalt kvaliteedist 5-40 krooni, algab lõngakilo hind 200 kroonist. Petseri sõnul tekitab hinnavahe suur töö, mida villa lõngaks ketramine nõuab.
<p />
Lõngavabrikus töötab 20 inimest, lisaks kudujad kolmes firmas, kus valmivad tooted Jõgeva vabriku lõngast. Maksab ka nende töö, kes lõnga või valmistooteid edasi müüvad.
Tööprotsess, mille käigus valmib lõng, kestab keskeltläbi kuu aega. Kõik algab villa sorteerimisest. Halvemini hoitud vill läheb täitematerjaliks, kõige puhtam, pehmem ja peenem vill läheb kudumiteks. Viltimiseks segatakse erinevaid villasorte, vaipadeks kasutatakse tugevama kiuga villa. Kui vill on sorteeritud ja pestud, järgneb värvimine. Mitmevärvilisi heideid on laos ligikaudu 60, lõngavalikus on tavaliselt ca 25-30 värvikombinatsiooni. Samuti toodetakse värvilist villavatti. Lähtudes sellest, mida saada soovitakse, on masinatel ringlemise aeg erinev. Esimesena võetakse masinatelt kraasvill, järgmisena heie, kõige kauem aega läheb lõngaga.
Konkureerivad poolsünteetilised kudumid
Villavabriku direktori sõnul on hind, millega lambakasvatajatelt villa ostetakse, Eestis üsna kõrge, lõng aga maksab võrreldes teiste riikidega vähem. Hinnataseme on alla löönud Lätist ja Leedust pärit segamaterjalist tooted, mis villa kõrval sünteetilisi materjale sisaldavad.
“Sünteetika tootmine on väiksema tööjõukuluga,” selgitas Petser ja lisas, et Jõgeva lõngavabriku tooted on valmistatud 100-protsendiliselt puhtast villast.
Eestlased oskavad tema kinnitusel puhtast villast valmistatud lõnga ja kudumeid hinnata. “Kuigi meie lõng ja tooted ei ole näiteks laatadel odavad, ei ole ma kuulnud nurinat hinna üle,” kinnitas Petser.
Enamik lõngavabriku toodetest läheb ekspordiks. Lõnga viiakse rohkem kui kümnesse riiki, sealhulgas näiteks Ameerikasse, Jaapanisse ja Fääri saartele.
Valmistoodangut saab meil osta otse vabrikust, laatadelt ja Paidest, kus asub vabriku pood. “Nüüd loodame, et meie tooteid hakkavad müüma ka Kesko Agro kauplused,” ütles Petser, kelle sõnul oleks talunike jaoks äärmiselt praktiline, kui nad saaksid ühest poest ära osta nii põllutööks vajaliku kauba kui ka talvekampsuni.
LIIS ROHTMETS
