August oli tavapärasest ligi kraadi võrra soojem. Kuu jooksul eristus kaks ligikaudu nädala pikkust normist soojemat perioodi – 6.-13. augustil ja 21.‑29. augustil. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kuu jooksul Jõgeval üle 25 kraadi 12 päeval, mis ületab augustikuu normi (1981-2010. aastate keskmist) seitsme ja eelmise aasta sama näitajat kahe päeva võrra. Kuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks jäi 12. augustil mõõdetud 29,0 °C.
Kuu keskpaiku esines väga külmade öödega periood. Viiel ööl järjest (16.‑20. augustini) langes termomeetrinäit ilmajaama juures maapinna lähedal rohu kohal miinusesse. Mulla kohal külmakraade ei esinenud. Minimaalseks temperatuuriks õhus mõõdeti 19. augustil 2,7 ja 20. augustil 2,5 kraadi. Sellise jahedusega ei tahtnud avamaal kasvada kurgid ja põõsaskõrvitsad suuremaks ka siis, kui neid korralikult kasteti.
Päikest oli augustis rohkesti. Kuu jooksul paistis päike 312 tundi, mis moodustab normist 137 protsenti.
Vihma tuli üsna napilt
Vihma tuli tänavu lõikuskuul napilt. Pikk, ligi kahenädalane periood 13.- 25. augustini jäi vihmata. Jõgeval kogunes kuu sajusummaks 34 mm, mis moodustab normist (93 mm) ainult 36 protsenti.
Maakonnas sadas esialgsetel andmetel 33-46 mm. Üle 5 mm tuli vihma ööpäeva jooksul maakonna keskuses kolmel korral (1., 28. ja 29. augustil), kusjuures maksimaalseks ööpäevaseks sajuhulgaks jäi kogu kuu jooksul 28. kuupäeval mõõdetud 5,9 mm. Väga intensiivne sadu koos äikese ja rahega esines Jõgeval 29. augusti keskpäeval. Sadu oli intensiivne, kuid ei kestnud kaua.
Ilmateenistuse vaatlusjaam registreeris selle kuupäeva ööpäevaseks sajuhulgaks ainult 5,4 mm, Jõgeva alevikus asuv automaatilmajaam aga 8,4 mm ja kilomeeter eemal põldudel asuv teine automaatilmajaam 7,2 mm.
Rahe meil suurt kahju ei teinud
Raheterad Jõgeva ümbruse aedades ja põldudel olulisi kahjustusi ei tekitanud. Äikest ja rahesadu esines 12. augustil ka Saadjärve ääres. Ohtlikku rahet tuli sel päeval mitmel pool Lõuna-Eestis. Purunesid kasvuhoonekiled ja eterniitkatused ning sündis muud kahju.
Augustikuu kuivad ilmad olid väga soodsad teravilja koristuseks, kuid samas muld kuivas ning mitmetel aia- ja põllukultuuridel nappis niiskust. Looduses valitses suur tuleoht. Kuu viimaste päevade sajud olid väga vajalikud hilisema valmivusajaga kartulitele, sest neil jätkus veel mugulate intensiivne kasv. 28.‑30. augusti rohked sajud suutsid siinkandis mulda niisutada ainult 10-15 sentimeetri sügavuseni.
Efektiivseid (üle 5°C) õhutemperatuure kogunes Jõgeval augustis 350°C ja aktiivseid õhutemperatuure 500 °C. Mõlemad summad ületavad normi ligikaudu 20 kraadi võrra. Kokkuvõttes kogunes lõikuskuu lõpu seisuga efektiivseid temperatuure Jõgeval 1180 °C ja aktiivseid 1640 °C. Need summad on normist ligikaudu 80 kraadi võrra väiksemad.
Mihklikuu algab suviselt
Milline on olnud septembrikuu ilm Jõgeval 1922.-2014. aastate andmetel? Mihklikuu algus on tavaliselt veel ilma poolest suvine. Üldjuhul on ööpäeva keskmine õhutemperatuur langenud Jõgeval alla 13 kraadi 2. septembril ja sellega lõpeb klimatoloogiline suvi.
Taimede aktiivne vegetatsiooniperiood lõpeb (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 kraadi) tavaliselt 20. septembri paiku. Esimesed öökülmad õhus algavad tavaliselt septembri viimase dekaadi algul.
Mihklikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud Jõgeval 29,6 °C 1992. aasta 1. septembril ja ‑8,4 °C 1986. aasta 28. septembril.
Ajutine lumikate on moodustunud septembris kahel korral – 1973. ja 1986. aastal. Mihklikuu sademete summa on kõikunud neljast millimeetrist 2000. aastal kuni 141 millimeetrini 1935. aastal. Viimase 93 aasta keskmisena on sadanud septembris 66 mm.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
