Väikepakk pole küll päris esimene Eestis, kuid erimoeline on see siiski. Kui võrrelda neid seniste Eesti väikepakenditega, on Sumila pakendi eeliseks nii vähem jäätmeid kui ka kasutusmugavus. Sumila Mesila villib nüüd mee 10grammistesse pakikestesse, mida on lihtsam avada kui topsikest, ning lusikat mee kättesaamiseks pole ka vaja.
Sumila Mesilat peavad isa ja poeg Raimetsad, kes hoolitsevad kahekesi praegu paarisaja mesilaspere eest. „Suurimal tootjal Eestis on ligi 1500 taru,“ rääkis Ardi Raimets. „Viis-kuussada taru on Eesti mõistes juba suur tootja, aga meie püüame välja jõuda kolme-neljasaja pereni. Kahekesi pojaga tegeleme, sel suvel oli abiks ka praktikant.“
Kuidas mesinik Eestis ennast tunneb? „Ega väga hästi ei tunne, sisse tuuakse palju mett. Osa sellest on arvestatava kvaliteediga, aga mängitakse ka hinnaga ja segatakse võõrast mett Eesti omaga. Me oleme aastaid mesilasi pidanud ja ega me nüüdki suurt kasumit saa – panustame hetkel rohkem mesila arendamisse,“ oli Ardi Raimets tagasihoidlik.
Veterinaaramet kontrollib hoolega
Mett saab osta laatadelt, turgudelt, talupoodidest ja ka tavalistest ketipoodidest. Neis on müügil nii segatud kui ka puhast, nii kodumaist kui ka sisse toodud mett. „Ka näiteks Selveris on korralikku eestimaist mett. Olen vaadanud, et on tuttavate suuremate tootjate oma müügil. Aga on ka teistsuguseid. Kirjas on purgi peal õiemesi, aga hästi väikeses kirjas on, et toodud väljastpoolt Euroopa Liitu ja pakendatud Euroopa Liidus. Või siirupiga mesi. Lätis ja Leedus on see väga populaarne, tuuakse Hiinast riisisiirupit ja segatakse seda meega. Müüakse mee pähe maha, selle segu hind on siis tavaliselt umbes kolm eurot kilo. Aga seda kindlaks teha ei olegi nii lihtne,“ rääkis Ardi, kes ise niisugust asja teha ja nime ära rikkuda ei taha. „Head nime tagasi saada ei ole nii lihtne. Veterinaaramet kontrollib meid ka päris hoolega,“ nentis ta. „Sel aastal käidi kolm korda kontrollimas. Toiduamet kontrollis, et tehnoloogia ja tööruumid vastaksid nõuetele. Veterinaarameti Jõgeva osakonnast käidi proove võtmas, tuvastamaks võimalikke mesilaste haigusi, näiteks haudmemädanikku, ja Tartu omad kogusid meeproove – osa tarusid on meil ka Tartumaal. Aga see on nende töö ja mesilaste haigusi on parem vältida kui hiljem peresid ära hävitada. Pigem ikka karta ja kontrollida.“
Noorem Raimets, Risto, on maaülikooli neljanda aasta doktorant, kelle uurimisteemaks on, kuidas pestitsiidid meemesilasi ja looduslikke tolmeldajaid, näiteks kimalasi mõjutavad. Teda huvitab just väikeste pestitsiidikoguste ning nende segude mõju. Samuti uurib ta haiguste ja pestitsiidide koosmõju mesilastele.
Mesindus jõuab järjest enam noorteni
„Mesilaste hukkumise teema on kuum juba rohkem kui kümme aastat. Mesilaste massilisel hukkumisel ei näi olevat üht kindlat põhjust. Pigem on see kombinatsioon stressifaktoritest – haigustest, mesilaste elukeskkonnas leiduvatest pestitsiididest, parasiitidest, mesilaste ühekülgsest toitumisest, mis on ka antropogeenne mõju ja tuleb monokultuuride kasvatamisest, ning kimalaste puhul asurkondade killustumisest, mis võib viia lähiristumissurutiseni,“ võttis Risto Raimets oma doktoritöö teema lühidalt kokku.
„Mesindus ei olegi päriselt enam vanade meeste ala,“ tõdes ka Ardi Raimets. „Palju noori on alustanud, ja mis on huvitav, alustanute hulgas on palju noori naisi. Müün ka mesindusinventari, olen neid märganud ja nad on väga asjalikud. Kardan, et kõik ei püsi. Isu lõpeb ära, kui paar aastat proovib ja midagi välja ei tule või pered ära surevad,“ nentis mesinik.
Mesilaste tervise eest hoolitsetakse Sumila Mesilas korralikult. „Kui ravi ei tee, siis sureb mesilasi ikka palju. Meil talvitus mullu 140‒150 peret ja suri neist kõigest viis-kuus. Mõned aastad tagasi kogesime ka meie üsna suurt mesilasperede talvist hukkumist, mis ilmselt tulenes ebapiisavast varroalesta tõrjest. Lestatõrjesse tuleb suhtuda väga tõsiselt,“ kinnitas Ardi.
Sumila Mesila turustab oma mett nii laatadel kui ka kauplustes, aga müüb kohapealgi. „Enamasti pakendame mee kilostesse ja poolekilostesse plastämbritesse. Poolekiloste pakenditega oleme esindatud Meie kaupluseketis. Nüüd hakkasime mett pakendama väikepakenditesse,“ rääkis Ardi Raimets uuest tootest. „Nende vastu tunnevad huvi toitlustajad ja kestvussportlased, sest pisikesi pakikesi saab lihtsalt näiteks jooksule või rattasõidule kaasa võtta.“ 10grammistes pakendites Sumila Mesila mett saab esialgu osta Lõunakeskuse taluturult. Vajalike seadmete soetamiseks, et mett väikestesse kilepakikestesse villida, sai mesila toetust Peipsi-Alutaguse koostöökoja M1 meetmest.
Statistika aastast 2014:
Toodang mesilaspere kohta Eestis 25 kg
Mee toodang Eestis kokku 1155 tonni,
sellest põllumajanduslikes kodumajapidamistes 401,4 tonni ning põllumajanduslikes majapidamistes 753,4 tonni
Mee toodang Jõgevamaal 34,2 tonni
Imporditi 709.5 ja eksporditi 26,5 tonni mett
Mett tarbiti Eestis 1163 tonni ja elaniku kohta 0,88 kilogrammi
PRIA põllumajandusloomade registris seisuga 01.05.2015
20 263 mesilasperet ja 1896 mesilat, neist Jõgevamaal 967 peret ja 112 mesilat
- PRIA registris seisuga 1. mai Jõgevamaal 2 563 mesilasperet ja 263 mesilat
ANDRA KIRNA
