Mäletan oma lapsepõlvest, kui koduhoovi sai külma ilmaga valatud liuväli, mis pakkus nii lõbu kui ka sportlikku ajaveetmist. Aastad on edasi läinud, kuid liuväljad pakuvad ka tänapäeval lastele ja nende vanematele võimalust sportlikuks ja meeleolukaks koosolemiseks ning statistika näitab, et nende populaarsus kasvab iga talvega.
Jõgeval on päris omast jääväljakust unistatud aastaid ning väga hea meel on näha, et linnaelanikud on nõuks võtnud samm-sammult väljaku arendamisega edasi astuda. Tegemist on väga tervitatava initsiatiiviga ja seda mitmel põhjusel.
Mure Eesti laste vähese liikumise pärast on tõsine ning iga liikumisvõimalus, mis arendab füüsilist vormi ja osavust ning pakub seejuures ka rõõmu ja lusti, on äärmiselt oluline. Väliliuväljad on üks liikumisvõimalus, mida on võrdlemisi lihtne rajada ning külmutusseadmetega varustatud liuvälja saab külastada koos pere ja sõpradega, korduvalt ning talviti iga ilmaga. Neid võiks olla üle Eesti kindlasti rohkem.
Uisuspordi huviliste arv kasvab
Näiteks Tallinnas on avatud kolm külmutusseadmetega liuvälja ning nende külastajate arv kasvab iga aastaga. On suurim rõõm tõdeda sedagi, et järjest rohkem koole ja lasteaedasid on otsustanud läbi viia oma liikumistunnid just uisuplatsidel.
Statistika näitab, et peaaegu kõikidel hooaegadel on uisutajate arv kasvanud vaatamata sellele, kas väljas on hea või kehv suusailm. Kui väljas on ilus talv, siis jagub inimesi kõikjale – uisutama, suusatama, kelgutama jne. Kui suusatada või kelgutada ilma tõttu ei saa, siis palju valikuid peale uisutamise talviste tegevuste harrastamiseks ei jäägi.
Paraku, isegi suurema tahtmise juures ei ole Eestis võimalik rajada püsivalt töös olevaid kvaliteetseid ja ohutuid väliliuvälju külmutusseadmeid kasutamata ning ainuke võimalus on luua uisutamise tingimused külmutusseadmetega varustatud liuväljadel.
Riigi Ilmateenistuse andmetel on sel talvel näiteks Tallinnas ööpäevane keskmine temperatuur olnud plussi poolel 30 päeval ja päevi, kui temperatuur tõusis üle nulli oli kokku 49. Kui aga vaadata detsembri statistikat, siis oli Eesti ööpäevane keskmine õhutemperatuur +1,3 kraadi.
Selle talve näitel oli pikim periood, kui Tallinnas oli keskmine õhutemperatuur järjepidevalt miinuspoolel kokku 21 päeva ning loodusliku liuvälja rajamine oleks olnud võimalik ainult jaanuarikuus, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur küündis üle nulli ainult kolmel päeval. Samas juba veebruari alguses oleks jääväljak ära sulanud.
Paindlikud võimalused kasutamiseks
Kui jääväljaku all on külmutusseadmed, siis uisutamiseks sobivad tingimused ja liuvälja ohutus on tagatud ka heitlike ilmaoludega. Harju tänava liuväli oli 13. hooaja jooksul suletud ainult ühel päeval seoses tugeva tormiga, mis muutis liuväljal viibimise külastajatele ohtlikuks. Külmutusseadmed on andnud võimaluse teinekord liuvälja hoida lahti ka märtsikuus +10 kraadise õhutemperatuuri ja ereda päikesega.
Oluline on ka märkida, et erinevalt sisejäähallidest ei broneerita väliliuväljadel jääd treeninguteks, seega võivad koolid ja külastajad alati kindlad olla, et kui tuleb soov uisutama minna, siis lahtiolekuaegadel on selleks ka võimalus.
Väga positiivseks võib muidugi välja tuua sedagi, et liuväljadest on saamas populaarsed kohtumispaigad kohalikule kogukonnale. Näiteks Nõmme liuvälja kogemus näitab selgelt, et väliliuväli toob rohkem külastusi siis, kui see on rajatud atraktiivsesse asukohta inimeste lähedale. Uisutamisest on taas saanud osa kohaliku aktiivse perekonna talvisest liikumisprogrammist koos suusatamise ja kelgutamisega.
Fred Randver,
HK Hall OÜ juhatuse liige
