Algus 11. jaanuari Vooremaas
Nimesid teadmata ei saa-nud kasutada isegi näiteks raa-matut ?Eesti talundid. Tartumaa?, kuigi enamik vajalikke isikuid olid seal olemas.
Telefonitsi sai Saare vallast üles otsitud kohalik kodu-uurija Mart Arold, kes ka ei suutnud abi pak-kuda. Küll suunas ta meid Koda-vere kihelkonna tartlasest sugu-võsauurija Olev Raudjärve jutule. Tema arvutist tuligi välja Jürjen-soni-Jürgensoni perekond ja selle liikmed.
Nendeks olid Kaarel Jürjensoni isa Markus ja ema Leena. Seal olid kirjas ka nende tütred Sohvi ja Miina (abielunimi Baumann) ning poeg Eduard, eestistatud pe-rekonnanimega Jaadla. Alatskivi vallavalitsusest saime teada, et E. Jaadla Hoole talu Kokora külas on tõesti olemas ja asustatud. Sealse lauatelefoni puudumise tõttu jäi see uurimisliin puutuma-ta.
Otsingud viisid Pala valda
Äsja mainitud talundite raa-matust saime teada, et Pala vallas elanud kellegi Jakob Baumanni talu nimi oli Aleksandri. Ehk on see K. Jürjensoni õega kuidagi seotud? Pala vallamajast saime vajaliku telefoninumbri ja nii sideme selle taluga Piirivarbe külas. Oli tõesti õige koht, kuid oma suguvõsast teati seal vähe. Suudeti öelda vaid üks nimi – Paluoja. Kas see oli küla, talu või perekonnanimi ja kuidas üldse oli Paluoja meie küsimusteringiga seotud, jäi esialgu teadmata.
Otsingud keskendusid Saare valla ametnike toel sealsele Kose asundusele. Et meil oli teada K. Jürjensoni õe Sohvi nimi, siis püüdsime kõnealuses paikkonnas kunagi elanud sellenimelist naisterahvast leida. See ei läinud aga kuidagi korda. Kui aga ütlesime huupi välja Paluoja nime, siis saime teada, et tegemist on kohapeal levinud perekonnanime Peterson eestistamisest saadud nimega, mis seotud küüditamisega hävitatud Rehe taluga. Sealne perenaine oli aga hoopis Liisa. Meie andmetel ta oma mehe Pauli ja kaheksa lapsega ei sobinud K. Jürjensoni suguvõssa.
Sugulased Jõgeval ja Tallinnas
O. Raudjärve arvuti abil selgus, et Jürjensonil oli veel
õdesid-vendi, nende hulgas Liisa (Elisabeth). Kõige selle teadasaamiseni jõudsime mullu märtsis. Telefonikõne Jõgevale Jürjensoni õe Liisa pojale Aksel Paluojale (s. 1919) avas meile juurdepääsu nende suguvõsale. Samal päeval sai helistatud Aksel Paluoja õele Alma Tabasele (s. 1912) Mustvee hooldekodus ja temaga mõni sõna räägitud. Hiljem selgus, et oli viimane hetk, sest järgmisel päeval lahkus ta siit ilmast. Aksel Paluoja kaudu saime ühenduse K. Jürjensoni õetütre Adelega (sünd. 1907) poja Enn Petersoniga Tallinnas. Selgus, et elab veel 1910 sündinud K. Jürjensoni õemehe õepoeg Rudolf Peterson. Aprillis sai külastatud teda Tallinnas ja hiljem Aksel Paluoja Jõgeval.
Jutuajamised mõlema K. Jürjensoni sugulasega on helilindistatud ning koguni tema-aegsed taluhoonete põhiplaanid koos rahvajutustaja koiku asukohaga Pällu küla Vanakodus ja Kose asunduses Rehel paberile kantud. Hiljem lisandus Maarja-Magdaleenast kirja teel mälestusi K. Jürjensoni õepoja Ernsti (1914-1995)
abikaasalt Aino Paluojalt tütre Piia Kadaja vahendusel.
Kõige selle eesmärgiks oli leida muidugi K. Jürjensoni sugulasi ja ühtlasi neid, kellele K. Jürjenson aastatel 1908-1924 pimedana kodu- ning lastehoidjaks ja muinasjutuvestjaks oli. Neid oli selleks ajaks järele jäänud vaid kolm – Aksel Paluoja, Rudolf Peterson ja Alma Tabas.
Kui keegi lugejaist suudab midagi Kaarel Jürjensoni eluloole lisada, on allakirjutanu tänulik vähimagi teate eest (Tartu, Kalda tee 14-63. ALDO.KALS@MAIL.ee).
ALDO KALS, ajaloolane
