Ajaloopäeval rääkis geograaf Toomas Puss sellest, kuidas vooremaastik mandrijää liikumise tulemusena tekkis, Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet sellest, kuidas elati Kassinurme kunagises muinasasulas ja -linnuses ning Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütter muistsetest hiiekommetest ja nende taaselustamisest tänapäeval.
Kaupo Ilmet andis ka ülevaate eri seltside tegevusest Kassinurme mägede kauniks ja mitmekülgseks puhkekohaks muutmisel ning paigaga seotud tulevikuplaanidest. Kuigi tänu hoolsale võsaraiumisele on maastik muutunud tunduvalt avaramaks ja maalilisemaks, tahetakse edaspidi mägedevahelisi lohke veel põnevamaks teha iidsete rauasulatuskohtade väljakaevamisega. Huvitav ajaloohõnguline paik, mida nüüd kaunistab veel linnusefragment, sobib hästi vabaõhulavastuste, kontsertide ja muu põneva korraldamiseks. Ühest küljest on see paiga ärakasutamine, teisest küljest selle väärtustamine.
Nagu kirikus
Et koht on hea akustikaga, selgus siis, kui Võrumaa keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist, ühtaegu metsamehe- ja muusikuharidusega Tõnu Vaask linnusetorni tõusis ning seal vaheldumisi jahisarve ja trompetit puhuma hakkas.
“Tunne oli umbes selline nagu kirikus mängides: tekkis kaja nagu võlvide vahel,” ütles pillimees ise.
“Mõned arvasid isegi, et siin kõlab muusika niisama hästi kui Leigo järvedel või pareminigi, nii et on viimane aeg hakata linnusekontserte korraldama,” ütles Kaupo Ilmet.
Ajaloopäeval viibinud muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut andis taastatud linnusefragmendile ja paigale tervikuna kõrge hinnangu.
“Siin võib nautida haruldast kooslust väärtuslikest pinnavormidest, muististest ja tervisespordiradadest. Valminud linnusefragment lisab paigale atraktiivsust veelgi,” ütles Ants Kraut. “Kui taolise linnuse ülesehitamist on plaanitsetud mitmel pool Eestis, siis siin on see plaan ka teoks tehtud, kusjuures nii, et linnamägi kui kaitsealune muinsus on jäänud kahjustamata: linnusefragment on püstitatud mitte ajaloolisse linnusepaika, vaid pisut eemale mäekünkale. Samas pole linnusefragment konstrueeritud mitte fantaasialendu, vaid arheoloogiliste leidude põhjal tekkinud visiooni järgides.
Nii et kui tavaliselt näeb turist linnamäel vaid lagedat heinamaad ja muinsuse vastu huvi tekitamiseks tuleb giidil see huvitavaks rääkida, siis siin on linnusefragmendi näol olemas efektne illustratsioon, mis ajaloo elavaks, silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks teeb.”
Leedulased huvitatud
Eesti Metsaseltsi eestvedamisel ning paljude teiste seltside, asutuste ja firmade kaasabil püstitatud linnust käis üleeile vaatamas grupp Leedu ajaloolasi ja muuseumitöötajaid, kes olid ringsõidul, tutvumaks Läti ja Eesti ajaloomälestistega.
“Kuna üks ja sama linnuseehitamise viis oli käibel kogu Baltikumis ja Ida-Preisimaal, huvitas meie värskelt üles ehitatud linnusefragment leedulasi väga: neilgi on nimelt plaanis midagi sarnast rajada. Kui nad kuulsid, et meil kulus idee tekkimisest teokssaamiseni tervelt kolmkümmend aastat, ütlesid nad, et sel juhul neil aega veel on: neil olla “jutustaadium” kestnud alles kümmekond aastat,” ütles Kaupo Ilmet.
Tema sõnul teinud leedulased ettepaneku hakata korraldama kolme Balti riigi ühiseid ajaloopäevi, mis hakkaksid toimuma vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus ning kus ka ettekandeid oleks kõigi kolme riigi asjatundjatelt.
RIINA MÄGI
