Tõepoolest: kui Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv 1989. aastal oma tollase juhi Enno Plaksi eestvedamisel esimese linnulaada korraldas, olid hoopis teised ajad. Praegusest kauba-, sealhulgas toidukaubaküllusest ei osatud siis veel undki näha. Linnulaada korraldamisega taheti piirkonda toidukaubaressurssi juurde tuua.
“Kutsusime linnukasvatusega tegelevaid majandeid laadale linnulihatooteid ja tibusid müüma. Tibude müümisega tahtsime innustada inimesi kodulinde kasvatama ja nii ise oma toidulauda rikastama,” ütles Jüri Männiksaar.
Kuigi krooniaja alguse kitsastes oludes kippus laat kiratsema, on traditsioon juunikuu esimesel laupäeval laata pidada tänini püsinud. Tõsi: nüüd ei kaubelda laadal linnulihatoodetega üldse ja tibumüüjadki kipuvad nn triibuliste kaubamajade (nii tituleeris Jüri Männiksaar rõiva- ja jalatsimüüjate telke) vahele ära kaduma.
Otsi tikutulega
Ent tegelikult sai enamik soovijaid siiski ka tibud või noorlinnud kätte. Broileritibudega kaubelnud OÜ Äntu Mõis esindajad ei pidanud näiteks isegi paljuks koju Lääne-Virumaale uue tibukoorma järele minna, kui selgus, et tahtjaid kaugelt rohkem, kui hommikul kaupa kaasa võetud oli.
“Linnukasvatajad on tegelikult tibude ja noorlindude farmist välja toomisega üsna ettevaatlikud, sest karmid karantiininõuded ei luba korra juba farmist välja viidud lindu enam sinna tagasi tuua. Seepärast juletakse laadale tuua vaid niisugune kogus linde, mis kindlasti ära müüa õnnestub,” selgitas Jüri Männiksaar.
Üks vähestest firmadest, kel veel pärast keskpäevagi noori munakanu ? 38 päeva vanuseid Hy–Line Variety Brown‘e ? pakkuda oli, oli Peri Põllumajanduslik Osaühing Põlvamaalt.
“Peri osaühing ise tibusid ei kasvata, aga nad ostsid neid kevadel Soomest suures koguses sisse, et endale munakanadeks kasvatada. Kuna surevusprotsent osutus palju väiksemaks kui eeldati, tuleb nüüd see osa, mis puuridesse ei mahu, maha müüa,” ütles Peri POÜ lindudega kaubelnud Koidu Maasik.
“Ilusaid noori kanu tuleb praegu suisa tikutulega taga otsida, nii et minu meelest võiks linnulaata kasvõi iga nädal pidada,” ütles üks Järva-Jaani perenaine, kes Peri POÜ müügileti juurest kastitäie noorkanadega lahkus.
Eksootilised sulelised
Traditsiooniliste kodulindude kõrval hakatakse Eesti taludes aga üha enam pidama ka igasuguseid eksootilisi sulelisi. Põltsamaa linnulaadal võis näha näiteks jaanalindu ja paabulindu. Nii nagu muudki linnukasvatajad, jõudsid ka jaanalinnukasvataja Elmet Erik ja paabulinnukasvataja Alvar Aun linnulaadale Eesti Linukasvatajate Seltsi vahendusel. See selts ongi linnulaada korraldamisel Põltsamaa Majandusühistu koostööpartneriks.
Muhu valla Nautse küla Laasu talu peremees Elmet Erik on jaanalinde kasvatanud viis aastat ning peale kahe tõupere on tal kodus veel oma poolsada jaanalindu. Põltsamaal oli tal kaasas üks üheksakuune emalind.
“Tapamajja läheb jaanalind umbes aastaselt. Eesti ainus euronõuetele vastav ja jaanalindudele spetsialiseerunud tapamaja asub meist mitte kaugel, Saaremaal. Liha müüme põhiliselt Tallinna ja Kuressaare restoranidele,” ütles Elmet Erik.
Peale liha turustab Laasu talu ka aretuslinde, jaanalinnutibusid, -nahka, -nahatooteid ja -mune. Ent liialt “ärilised” ei tundunud Elmet Eriku suhted jaanalindudega siiski olevat: tema jutt reetis tõelist jaanalinnufänni.
Alvar Auna võib jälle paadunud paabulinnufänniks tituleerida.
“Paabulind on kaunis ja suursugune lind. Indias usutakse, et ta toob majja õnne ning hoiab sealt eemal kurjad vaimud ja pahad mõtted. Peale selle hoiab ta majapidamise ussivaba, olgu siis tegemist India kobrade või Eesti rästikutega. Paabulind on enam-vähem isemajandav: oma toiduraha teenib ta munade ja sabasulgedega kenasti tagasi,” ütles Ernsti talu paabulinnufarmi omanik Alvar Aun Harjumaalt.
Oma uhke saba ajab isane paabulind maha sügise hakul ning kui sulgedele õigel ajal jaole saab, võib nende müügist teenida paar tuhat krooni. Kevadeks kasvatab lind endale uue saba. Paabulinnumunadest tehtud kondiitritoodete kõrval kahvatavat aga ka kõige kollasematest kanamunadest tehtud maiustused.
“Ka president Konstantin Pätsi Kloostrimetsa talus kasvasid enne sõda paabulinnud,” lisas Alvar Aun. “Ma ei näe põhjust, miks ei võiks kena maakodu omanik tänapäevalgi oma aeda mõned paabulinnud muretseda.”
RIINA MÄGI
