Linnukoerad käisid Jõgeva lähedal ametit õppimas

Eesti seisukoerte liit korraldas Jõgevamaal põllutreeningute nädalavahetuse. Võõrustaja oli Kase turismitalu peremees Tiit Seer, kes on Eestis teadaolevalt ainuke nurmkanafarmi omanik.


Eesti seisukoerte liidu üks peamine eesmärk on taastada Eestis seisukoerte emakeelne väljaõpe ning katsed.
Toimunud põllutreeningutel osales 14 koera neljast eri tõust. Kuna ka „masskoolituse“ puhul viibib põllul ainult üks koer korraga, ei olnud 2 + 2 nõuet raske täita. Saabumisajad olid määratud tunniajase vahega.

Õpetatakse leidma puuris lindu

„Õpetamisel kasutatakse farmis kasvatatud lindu, kes puuriga põllule viiakse. Ja siis õpetatakse koer teda otsima,“ rääkis taluperemees Tiit Seer. „Tuul tekitab lõhnakoridori ja kui inimene teab, kuhu lind on pandud ning kust suunast tuul puhub, saab koeraga lõhnakoridori minna. Minnakse niikaua lähemale, kuni koer leiab lõhna, siis peab ta tegema seisaku ja käskluse peale paar sammu linnu suunas lähenema, nii et lind lendu läheb. Ülejäänu on juba jahimehe asi.
Mujal maailmas on see nii vormistatud, et õpetamine toimub mahalaskmiseta, aga meil ei saa sedaviisi, sest meil ei tohi farmis kasvatatud lindu lahti lasta,“ selgitas turismitalu peremees.
„Et linnukoer muid lindusid ei jahiks, õpetatakse teda nii, et kui ta vale lõhna leiab, ei lubata tal minna seda ajama,“ lisas Seer.

Koeri hinnati droonivideote abil

Uue salvestamismeetodina katsetas Eesti seisukoerte liit esmakordselt drooni. Drooni ja peakaamera salvestise abil paluti Läti FCI katsekohtunikul hinnata jahikatsekohtuniku pädevust.
„Praeguses olukorras, kui välismaalasest kohtunik ei saa kohale tulla, on see väga oluline,“ ütles Seer. „Et õpetatud koer saaks kirja, et ta on koolituse läbinud ja tohib jahti minna. Katsetasime, kas saaksime droonivideo alusel hinnata, kas koer on jahiks valmis. Ja kuidas tagasisidet saada,“ täpsustas Seer.
„Lätlasest kohtunik kiitis eestlasi loovuse ja uuenduste eest ning loetles koera töö hindamiseks vajalikke detaile, mida videosalvestised ei näidanud või kajastasid puudulikult. Igatahes on meil esmane teadmine nüanssidest, mille paremaks muutmisega tuleb tegeleda. Positiivne on see, et ühegi koera tööd droon ei häirinud,“ kirjutas seisukoerte liidu juhatuse esimees ja koerajuhendaja Eili Moldau.
Kohtuniku hinnangul võiks, kui maailm pikemaks ajaks lukku jääb, drooni- ja peakaameravideo abil koera tööle hinnangu anda küll, kuid see eeldaks uue eeskirja väljatöötamist.
Eesti seisukoerte liidu juhatuse esimees Moldau ütles, et jahipidamine ja sealhulgas linnujaht on Eesti kultuuripärandi lahutamatu osa ning keskkonnasäästlik jahipidamine eeldab jahil osalejatelt peale muude oskuste ka koostööoskust.
„Jahipidamisel kuuluvad koer ja inimene kokku, moodustades meeskonna, kus mõlemal on eesmärgi saavutamisel oma koht,“ rääkis ta. „Nagu relvaluba ei tee püssimehest jahimeest ning jahimeheks saamine eeldab koolitamist, ei tee ka tõutunnistus jahitõugu koerast veel jahikoera. Jahikoeraks saamine eeldab koera koolitamist ja praktilisi jahikogemusi,“ selgitas Moldau.

Kas seda kõike on vaja?

Ta juhtis tähelepanu, et jahitõugu koerad, kes jahis aktiivselt ei osale, peavad säilitama ja arendama oma tõuomaseid instinkte, sest nii mõnigi neist koertest saab pesakonna või läheb koguni aretusse. Eriti tuleb seda silmas pidada lemmikloomade pidamise kasvavat populaarsust arvestades.
„Seega tuleb jahikoerte koolitamisele pöörata samapalju tähelepanu kui jahimeeste koolitamisele. Paraku on seisu- ja linnukoerte koolitamine jäänud Eestis unarusse. Eri aegadel koostatud nõuded, keelud ja käsud on kohati vasturääkivad ning takistavad koolitustegevust. Mõnel puhul jääb mulje, et neid jahitõuge soovitakse parema meelega unustada. Reaalsus on aga teine. Need tõud on Eestis olemas ja nendega peab tegelema,“ märkis seisukoerte liidu esimees.
Moldau nentis, et Kase turismitalu peremehe abikäsi on nende liidule vägagi teretulnud, sest tema soov on rajada lähitulevikus oma talumaadele alaline linnukoerte koolitusala, mis tagaks koeraomanikele aastaringse koolituste ja katsete võimaluse ning laiendaks individuaaltreeningute võimalusi.

Andra Kirna

blog comments powered by Disqus