Linnugrippi Eestis hetkel veel pole, uuritud proovid pole andnud positiivset tulemust. Saabuvate rändlindude seas võib aga olla viirusekandjaid.
Viirusele on vastuvõtlikud kõik linnuliigid, erilise ettevaatlikkusega suhtutakse hukkunud ja haiguskahtlastesse rändveelindudesse. Siinsed varesed ja varblased ei saa enne nakatuda, kuni viirusekandjad pole meieni jõudnud.
Surnud lindu paljaste kätega puutuda ei tohi. Praegu, kui viirust Eestis diagnoositud pole, võib üksiku surnud linnu, kasutades kummikindaid või kilekotti, prügikonteinerisse panna.
Järgida tuleb elementaarseid hügieenireegleid ? pesta käsi, eriti enne toidu valmistamist, samuti linnuliha või munadega kokkupuutel.
Ohtlik viirus H5N1 hävib +70 kraadi juures kümne minuti jooksul, seega linnuliha kuumtöötlemisel viirus hävib.
Seni on maailmas linnugrippi surnud alla saja inimese, kellel on olnud tihe kontakt haigete lindudega.
Linnugripi, ohutusabinõude jm kohta pakub igakülgset teavet infoportaal www.linnugripp.ee, ka Jõgeva maavalitsuse kodulehe www.jogevamv.ee esiküljel on eraldi linnugripi-link.
Maavalitsuses (Suur tn 3) on saadaval Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusministeeriumi veebruaris väljaantud bro?üür “Lindude gripp”, nii eesti- kui venekeelsena. Trükist võivad võtta kõik, nii endale kui naabrite-tuttavate jaoks ja avalikes kohtades jagamiseks. Trükist võib küsida ka omavalitsustest.
Bro?üür tutvustab nii haiguse olemust ja ennetusmeetmeid, annab ohutusjuhiseid ning juhtnööre, mida teha lindude gripi kahtluse ja diagnoosimise korral.
Linnugripi ohu märk on massiliselt surnud veelinnud või kodulinnud. Linnugripi kahtluse korral tuleb kindlasti helistada kas infotelefonile 1676 (kell 9-18) või Jõgevamaa Veterinaarkeskusesse telefonidel 772 1172 või 518 4925. ?Koos leiame konkreetsele olukorrale lahenduse,? lubab Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup.
ANDRES LOORAND
