Linnavolikokku toodi Trooja hobune

Opositsiooni kuuluvad IRL-i ja SDE saadikud andsid nii 26. juuni kui ka 25. septembri istungil oma heakskiidu põhimääruse paragrahvide 8 ja 15 muutmisele, kuid ei nõustunud paragrahvi 18 lõike 3 muutmisega.

Juunikuisel istungil väljendasid oma arusaamatust ja muret toimuva üle IRL-i saadikud Priit Põdra ja Mihkel Kübar, põhimääruse töörühma kuulunud volikogu liige Asso Nettan vaidles muu hulgas vastu ka Mai Treiali öeldule, et töörühmas saavutati selle küsimuse osas konsensus. “Ma ei ole algusest peale selle poolt olnud, ei ole praegu selle poolt ja ei ole ka tulevikus selle poolt,” ütles Nettan. “Isegi kui volikogu seda niimoodi tahab, sest see ei ole õige.”

Küsimus nõuab ka vastust

Möödunud neljapäeval ütles Asso Nettan, et määruse eelnõu näol on tegemist väikese Trooja hobusega – ühe puhtjuriidilise ja ühe tehnilise küsimuse lahendamise kõrval üritatakse lahendada ka küsimust, mis ei vaja lahendamist ning mis on reaalse olukorraga vastuolus.

“Kui tulla küsimuse olemuse juurde, siis küsimus on asi, mis eeldab ka vastust,” ütles Nettan volikogus. “Mis asi on vastus? Miks vastus ja vastutus on nii sarnased sõnad? Nad on sarnased nii eesti kui ka inglise ja saksa keeles (response ja responsibility, antwort ja antwortung). See tähendab, et kui me põikleme küsimustest, siis me põikleme ka vastustest ja põikleme ka vastutusest. Ma kujutan ette, et tõesti võib olla ebamugav vastata volikogu istungi lõpus pool tundi kümnele küsimusele. Aga need on küsimused, mida on vaja esitada ja millele peab alati leidma ka vastuse. Praegu on reaalne praktika selline, et kui ühel volikogu istungil on mõne liikme poolt tulnud neli-viis, isegi kümme küsimust, siis nüüd piirame teda ühega ja õigustuseks ütleme, et kellegi õigusi ei piirata, sest fraktsiooni peale võite te ühe küsimuse veel esitada. Mina arvan, et küsimuste piiramine on tagasiminek ja kaugenemine avatud valitsemisest. Jah, me küsiksime vähem, kui vastataks rohkem või kui asjadest räägitaks eelnevalt, nii et ei peakski küsima. Kuna neist asjadest aga ei räägita, siis kuskil peab see küsimine olema, kuskil peab vastuse andma ja kuskilt tuleb lõpuks ka vastutus.”

Läbi küsimuste toimub areng

“Viiskümmend aastat eesti rahvas ei küsinud – niipea, kui hakkasime küsima, siis leitakse, et seda õigust võiks piirata,” märkis IRL fraktsiooni liige Taisto Liivandi.

“Tarka küsimust on palju raskem ja keerukam formuleerida kui sellele vastust. Läbi küsimuste toimub inimestes areng. Poliitika peaks olema ka huvitav. Kellele pakuks huvi see, kui me reglementeerime siin ära iga liigutuse ja hingetõmbe? Peaks olema võimalik esitada küsimusi, millele ei eeldata võimalikult lühikest vastust, vaid seda, et vastaja on erudeeritud ning vastab võimalikult pikalt ja põhjalikult. Ma tunnen rõõmu selle üle, et praegune on kõigi aegade kõige huvitavam volikogu. Siin esitatakse hästi palju küsimusi ja need ei ole pahatahtlikud.”

IRL fraktsiooni liikme Priit Põdra sõnul hakatakse muudatusega karistama aktiivsust. “Õige pea möödub aasta selle volikogu koosseisu tööleasumisest, meie hulgas on aga inimesi, kes ei ole selle aja jooksul volikogu istungitel ühtegi küsimust esitanud, ühtegi repliiki öelnud ega ühtegi kõnet pidanud. Ma arvan, et neil on õigus vaikida. Samamoodi jätke alles ka õigus küsida,” ütles Põdra.

Koalitsioon õiguste piiramist ei näe

Eelnõu esitanud Mai Treial lausus, et muudatustes kajastub tema nägemus, mida ta ka töörühmas kaitses. “Muudatus ei piira mitte mingil juhul ühegi volikoguliikme õigusi, vaid see annab volikogu esimehele võimaluse teha teatud otsustusi,” lausus Treial. “Küsimuste hulk ei garanteeri kunagi põhjalikke vastuseid, see on kinni vastajas. Võib-olla on vastajal vaja rohkem aega ettevalmistamiseks ning seda aega saadaksegi siis, kui küsimused on esitatud varem ja küsimusi ei ole niivõrd palju. Kui konkreetsed ja palju probleeme tekitavad küsimused on koondatud ühte arutellu, on võimalik neid lahata väga põhjalike ettekannete, kaasettekannete ja analüüsidega.”

Asso Nettan esitas määrusele paranduse, milles tegi ettepaneku jätta sealt välja põhimääruse paragrahvi 18 puudutav muudatus. Mõnevõrra üllatuslikult toetas probleemse paragrahvi väljajätmist ka volikogu arengu- ja majanduskomisjoni esimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Jaano Terras. Volikogu esimehe Kalmer Laini välja kuulutatud vaheaja järel toimunud parandusettepaneku hääletusel üllatust siiski ei sündinud: selle poolt oli seitse opositsiooni saadikut, vastu hääletas kümme koalitsiooni kuuluvat volinikku.

Mai Treiali esitatud eelnõule andsid lõpphääletusel poolthääle

Reformierakonna fraktsioonist

i
*Kalmer Lain

*Maie Männik

*Jaano Terras

Keskerakonna fraktsioonist

*Arvo Sakjas

*Liisi Poom

*Heli Raevald

*Marko Saksing

*Mai Treial

*Anne Manninen

*Mait Õunapuu

Eelnõu vastu olid lõpphääletusel

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist

*Mihkel Kübar

*Taisto Liivandi

*Priit Põdra

*Terje Mitt

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist

*Rein Kaste

*Kristian Vaarpuu

*Asso Nettan

i

MATI ALEV

blog comments powered by Disqus