Jõgeva linnavolikogu neljapäeval toimunud istungil kiideti heaks Jõgeva põhikooli hoone rekonstrueerimine ja laiendamine aadressil Rohu tn 10 (endine Jõgeva gümnaasiumi hoone). Üheksateistkümnest linnavolikogu liikmest toetas Rohu tänava hoone rekonstrueerimist 17, vastu hääletas kaks.
Linnavolikogu otsusega kaetakse Jõgeva linnavalitsuse poolt Euroopa Liidu tõukefondidest finantstoetuse taotlemiseks ettevalmistatava projekti “Jõgeva põhikooli rekonstrueerimine ja laiendamine” omafinantseering ning projekti mitteabikõlblikud kulud järgneval kolmel aastal kokku maksimaalselt 2,1 miljoni euro ulatuses.
700 last mahub ühte hoonesse
Päevakorrapunkti tutvustades ütles linnapea Aare Olgo, et tegemist on linnavolikogu eelneva ja järgneva aja ühe tähtsama otsusega, ning avaldas heameelt selle üle, et eelnõu oli volikogus arutlusel kahel istungil. “Praeguseks on palju teadmisi lisandunud,” sõnas linnapea. “Komisjonid on asja põhjalikult arutanud ja kõigil volikogu liikmetel peaks pilt selge olema.”
Renoveerimise eesmärgiks on linnapea sõnul see, et lastel oleks paremad õppimistingimused. “Majanduslikud põhjused on loomulikult samuti tähtsad, sest kahe maja ekspluateerimine on kallis. Põhikoolis õppivad 700 last (viie aasta perspektiivis 650-670) mahuvad ära ühte koolimajja.”
Eelised võivad osutuda miinusteks
Ekspertiis andis seisukoha, et nii Rohu kui ka Piiri tänava koolihoone tehniline seisukord on rahuldav ning mõlemas majas on võimalik õppetööd läbi viia. Linnapea sõnul polekski võib-olla praegu vaja põhikooli hoonet renoveerida. “See vajadus võib aga tekkida viie või kümne aasta pärast,” lausus Aare Olgo. “Küsimus on hetkel vajaduste ja võimaluste ühildamises. Praegu on meil küll vajadus, aga see pole tungiv vajadus; samas on meil praegu võimalus renoveerida, seitsme-kaheksa aasta pärast puuduks meil aga tõenäoliselt rahaline võimekus seda teha, sest siis poleks enam Euroopa Liidu toetusrahasid.”
Ekspertiisiaktis välja toodud koolihoonete plussidest ja miinustest rääkides rõhutas linnapea, et mõnikord võivad eelised lõpuks miinusteks osutuda. Piiri tänava hoone puhul viitas ta näiteks keldrikorrusele, mis läheks tõenäoliselt abikõlbulike ruumide hulka, samasei oleks aga seal olevale 1500 ruutmeetrile täielikult rakendust.
Rohu tänava hoone puhul tõi Aare Olgo näiteks kooli suure territooriumi, kus on dendroloogiliselt väärtuslik haljastus. “Sinna laienemise korral tekiksid meil ilmselt aga probleemid rohelistega,” ütles linnapea.
Lisanduvad raamatukogu ja spordihall
Koolihoone renoveerimisel ei tohiks linnapea sõnul mõelda sellele, milline hoone praegu on, vaid sellele, mis sinna tuleb. “Me ei peaks mõtlema sellele, et ühes hoones on kitsas või teises hoones on suured ruumid,” ütles Aare Olgo. “Meenutage riigigümnaasiumi hoonet enne ja praegu. Kuigi väljast on hoone peaaegu samasugune, on sees kõik hoopis teine.”
Põhikooli kollektiiv on linnapea sõnul arutanud, millised ruumid koolis vajalikud oleksid, samas seavad omad nõudmised ka riiklikud normid. “Väga palju peab olema n-ö sotsiaalse taustaga ruume – eripedagoogidele, psühholoogidele jne. Paremaks muutmist vajavad ka tööõpetuse ruumid, et lapsed saaksid ellu kaasa praktilisi oskusi.”
Koolihoone juurde lisanduksid raamatukogu ja spordihall. “Neid oleks võimalik ristkasutada, näiteks spordihalli saaksid hommikul kasutada põhikooli ja riigigümnaasiumi õpilased, õhtul linnakodanikud,” ütles Aare Olgo.
Jõgeva elanike arvamuse teadasaamiseks korraldas linnavalitsus rahvaküsitluse ning -koosoleku. “Saime teada, et vanemaid inimesi see küsimus väga ei huvita,” ütles linnapea, tuues näiteks, et linnalehest välja lõigatud sedeleid laekus rahvaküsitluse ajal vaid viis (internetis oli vastajaid üle kahesaja) ning ka kohtumisel ei olnud väga palju rahvast.
Projekti omafinantseeringu maksimaalsuurus ei ole linnapea sõnul laest võetud. “Loomulikult tahame, et see summa oleks väiksem,” ütles Aare Olgo. “Selle aluseks on praegused ehitushinnad ning see, mida me sinna teeme. Ehitushinnad on praegu väga soodsad ning seetõttu oleks oluline otsused praegu ära teha.”
Linnapea sõnul valmiks koolihoone optimistliku prognoosi kohaselt 2016. aasta septembriks. “Aga võib-olla ka 2017. aasta septembriks, poliitilisele valitsusele oleks viimane variant kasulik, saaks enne valimisi linti lõigata,” muigas linnapea.
i
MATI ALEV
