Viimase Põltsamaa linnavolikogu istungi päevakorras oli Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaskodu kanalisatsioonitorustiku remonditöödeks raha eraldamine reservfondist. Probleem tekitas volikogus väikese diskussiooni, kuid 1998 eurot otsustati siiski eraldada.
Linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder lausus, et rahataotluse on esitanud linnavolikogule Põltsamaa ühisgümnaasium ja palutakse eraldada 1998 eurot.
Tegemist oli nõukaaegse torustikuga
Enne õppeaasta algust selgus, et õpilaskodu kanalisatsioonitorustik on purunenud. See torustik on ehitatud juba nõukogude perioodil, mil kasutati veel keraamilisi torusid, mis ei ole ilmastiku mõjudele nii vastupidavad nagu tänapäevased kanalisatsioonitorud. Purunenud kanalisatsioonitorustiku remonditööde järel tuli osaliselt taastada ka kõnnitee, mille alt torustik läbi läheb.
Põltsamaa linnavolikogu liige Mart Joosep pakkus, et volikogulastele esitatud eelnõudes, mis käsitlevad mitmesuguseid rahaeraldusi, võiks olla juures täpsustav märge selle kohta, milleks eelnõus välja toodud summat kasutatakse. Antud juhul oleks võinud sellele eelnõule lisada, et tegemist on ühisgümnaasiumi kanalisatsioonitorustiku remondiks eraldatud summaga.
Kas raha peaks leidma Põltsamaa Varahaldus?
Markus Haamer lisas selgituseks, miks kool linna reservfondist kanalisatsioonitorustiku remonditööde eest tasumiseks raha taotleb. Haameri sõnul on koolil tulnud oma eelarvet oluliselt kokku tõmmata ning seda on tehtud õppevahendite, investeeringute, remonditööde ja muude vahendite ning tegevuste arvelt. Koolil on eelarve planeerimisel peaeesmärgiks ikkagi võimalikult heal tasemel õppetöö korraldamine.
Toivo Kroon küsis, kust jookseb see piir, millest saadik peaks selliste tegevuste eest tasuma Põltsamaa Varahaldus, kellele linn vee- ja kanalisatsioonitorustikud on üle andnud. Pealegi on Krooni sõnul Põltsamaa Varahaldusel igati head majandustulemused. “Miks ei küsita seda raha Põltsamaa Varahalduselt, vaid minnakse linna reservfondi kallale?” küsis Toivo Kroon.
Majandusnõunik Maimu Kelder ütles vastuseks Toivo Krooni esitatud küsimusele, et kooli territooriumil paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud pole varahaldusele üle antud. Kroon väitis, et teadaolevalt maksab kool Põltsamaa Varahaldusele vee kasutamise eest ja tema arvates tuleks selliste tööde rahastamisel leida mingisugune kompromiss. Näiteks selliselt, et osa summast maksab Põltsamaa Varahaldus ning osa Põltsamaa linn.
Kõiki asju ette näha ei suudeta
Andres Vään lausus sellele teemale täienduseks, et vee- ja kanalisatsioonitorustike eest vastutab kuni kinnistute liitumispunktideni varahaldus, kinnistu piiresse jäävate torustike eest aga kinnistu omanik ehk siis antud juhul Põltsamaa ühisgümnaasium.
Uno Valdmets märkis, et Põltsamaa linna põhimäärust tuleks muuta nii, et Põltsamaa linnavolikogu eraldab sellisteks tegevusteks raha ning linnavalitsuse ülesanne on see tegevus ellu viia. Praegu on aga nii, et linnavalitsus on selle töö juba teinud ja linnavolikogul ei jäägi muud üle kui see rahaeraldus heaks kiita. Valdmetsa sõnul tuleks linna põhimäärusse kirja panna, et linnavalitsusel on õigus teatud jooksvaid remonditöid teha. Konkreetsel juhtumil linnavalitsusel selleks Valdmetsa hinnangul õigust ei olnud.
Maimu Kelder lausus, et praeguse korra kohaselt tuleb raha eraldamiseks küsida volikogult luba siis, kui summa ületab 1000 euro piiri, alla 1000-eurose kulutuse puhul pole volikogult luba küsida tarvis. Andres Vään lausus, et kõiki selliseid kulutusi nagunii ette näha ei suudeta ja iga torustikupurunemise tõttu ei saa ju volikogu kokku kutsuma hakata.
Uno Valdmetsa sõnul ei pidanud ta oma ettepanekuga silmas seda, et volikogu ühe või teise avariilise töö rahastamiseks kokku kutsutakse, vaid et sellised tegevused oleksid Põltsamaa linna põhimääruses õiguslikult reguleeritud.
i
TOOMAS REINPÕLD
