Kuigi Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja kt Rainis Uiga kinnitas Vooremaale oktoobri keskel, et keskkonnamõjude hindamise aruanne on kohale jõudnud ja kinnitatud ning ka vee-erikasutusluba antakse välja lähipäevil, tähendasid tema sõnad tegelikkuses midagi muud. Aruande kinnitamisele ja mitmetele avalikele aruteludele, mille käigus keskkonnaekspert Arvo Järvet oli korduvalt Jõgeva aleviku elanikele olukorda ja kõigi osapoolte õigusi ja kohustusi lahti seletanud, vee-erikasutusloa väljaandmist ei järgnenud.
Selle asemel sai OÜ Linnaveski 2. novembril Jõgevamaa Keskkonnateenistusest kirja, milles nõuti täiendavaid kirjalikke nõusolekuid. Aega nõusolekute saamiseks anti kaks nädalat.
“Neid oleks siis ju võinud nõuda juba pool aastat varem,? imestas Pehme. Küsimusele, miks sellist nõuet varem ei esitatud, kostis Uiga, et esialgu jäi tal nende allkirjade puudumine kahe silma vahele, ka oli ta lahkesti nõus aega juurde andma. Uue kirjaga seda pikendatigi kuni 9. jaanuarini, samas seisis uues kirjas, et kui allkirju mainitud tähtajaks ei laeku, siis vee erikasutusloa menetlemine lõpetatakse ja luba ei väljastata.
Miks keegi veetaset ei reguleeri?
Kuna inimestel oli olnud korduvalt võimalus vastavatel aruteludel oma vastuargumente esitada, tekkis arendajal kahtlus, et ehk on mõned kõnealustest kodanikest Jõgevalt ära kolinud või on tegemist vanade inimestega, kellelt mingit kirjalikku vastust oodata on mõttetu. Osaliselt see nii ka oli.
Inimlikult oli lausa piinlik minna tülitama näiteks hiljuti haiglast koju saanud vanamemme, kellel jõevee taseme numbrinäitajatest oli üsna ükskõik. Voodist üles aetuna oli ta nõus alla kirjutama küll. Ühest asjast ei saanud vanainimene aru: miks keegi juba aastaid seda veetaset ei reguleeri?
Mitme teisegi ukse taga pidi Kalev Pehme korrutama, et kuna temal kõnealune luba puudub, ei tohi ta praegu veel midagi teha. Pehme andis inimestele kirja, millel märgitud veetaseme kõrgus. Kõrgeim paisutusaste 66.10 m ü.m.p. ja madalaim paisutusaste 65.20 m ü.m.p.
Tegelikult oli suurem osa naabritest oma nõusoleku andnud juba varem. Näiteks oli kinnistust aadressiga Pilli 9 alla kirjutanud Jaan-Guido Rohioja, kuid nagu selgus keskkonnateenistuse saadetud kirjast, sellest ei aidanud, vaid arendajal oli vaja võtta allkirjad kõigilt neljalt isikult, kes on omanikena kinnistusraamatusse kantud.
Sama kinnistu teine omanik Valentina Rohioja esitas arendajale palju küsimusi. Muu hulgas huvitas teda, kas veskis hakkab keegi alaliselt asuma ja veetasemel tõesti silma peal hoidma. Samuti tahtis ta teada, kuhu tema peaks pöörduda, kui jõeveega peaks juhtuma midagi erakorralist.
Mure teadmatuse pärast
Inimesed väljendasid muret, et vahepeal valitses aastaid määramatu, otsekui surnud aeg. Nende jutust peegeldus eelkõige mure teadmatuse pärast. On levinud ka kuuldused, nagu võiks juhtuda nii, et veskiomaniku tegutsema hakates pole alevikurahval üleujutuse korral muud teha kui jumalat paluda, sest inimesed enam appi ei tule, kui nõusolek vee paisutamiseks antud. Nimesid, kes selliseid jutte tekitanud, keegi loomulikult nimetama ei hakanud.
Kalev Pehme meenutas, et ostis veski Jõgeva alevikus 2000. aastal ja sealtpeale on kõik läinud aeglaselt, sest pidevalt on teele veerenud igasuguseid takistusi.
Jõgeva vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Vello Luki arvates peaks Linnaveskil vee-erikasutuse luba juba ammu käes olema. Selle kohta, et kellelgi võiks olla loa väljastamisele mingeid põhjendatud vastuväiteid, ei osanud Lukk midagi kosta, sest tema poole keegi pöördunud polnud.
Uiga kinnitusel on arendaja kohustus kõik vastavad isikud ise füüsiliselt üles otsida ja kui keegi on vastu, siis kutsutakse ta keskkonnateenistusse. “Kui inimene meile piisavalt ei argumenteeri, miks ta vastu on, siis anname loa ikkagi välja,? ütles Uiga. Seda võimalust, et Linnaveski loata jääbki, keskkonnateenistuse juhataja kt oma sõnul ette ei näe. Samuti ei ole ta nõus, et asjaajamist on meelega venitatud, sest tema järgib ainult seadust. Kui keegi venitab, siis on see Uiga arvates hoopis arendaja ise.
Tänase seisuga on Kalev Pehmel puudu veel kahe eaka inimese allkirjad, sest Jõgeva alevikust teatati, et üks neist elab alaliselt Tartus ja teine Tallinnas.
Bürokraatlik pingutus
Jõgeva vallas asuva Painküla hüdroelektrijaama arendajale Articer OÜ-le on Uiga vee-erikasutusloa väljastanud. Vaatamata sellele, et kaks naaberkinnistute omanikku on korduvalt ja kirjalikult keeldunud andmast oma nõusolekut Pedja jõe tõkestamiseks Painküla paisu abil.
Articer OÜ tegevdirektori Hans Toode kinnitusel oli ka temal vee-erikasutusloa saamine üksjagu keeruline, kuid tänaseks on Toode sõnul Painkülas kõik tingimused täidetud.
Sõltumatu eksperdi Arvo Järveti arvates on iga inimese käest dubleeriva nõusoleku võtmine bürokraatlik ülepingutus, kusjuures Linnaveski ja Articeri puhul pole Jõgevamaa Keskkonnateenistus lähtunud võrdse kohtlemise printsiibist.
“Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded on paika pandud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. aasta määrusega nr 342, kus § 3 määrab ära maaomaniku nõusoleku vooluveekogu tõkestamiseks. Selleks peab tõkestamist kavandav isik saama selleks nõusoleku maaomanikult, kelle maale tõkestusrajatis ehitatakse või kelle maa niiskusreziimi see mõjutab. Kuidas vajalik nõusolek saadakse ja millises vormis see peab olema, seda seadusandlikult fikseeritud ei ole,? kinnitas Järvet.
Ekspert juhtis tähelepanu ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, mis sätestab, et keskkonnamõjude hindamise programmi ning aruande valmimisest informeeritakse avalikustamise käigus kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke.
Kõigil oli võimalik tutvuda
Järveti kinnitusel Jõgeva paisu puhul nii ka tehti. Samuti oli kõigil asjaosalistel võimalik tutvuda aruandega, esitada selle kohta seisukohti kirjalikult või koosolekul ka suuliselt. Jõgeva paisu keskkonnamõju hindamisel oli põhiküsimuseks vastuvõetavate paisutustasemete analüüs. “Aruande heakskiitmine keskkonnateenistuse poolt tähendas, et esitatud paisutustasemed on aktsepteeritavad kõigi poolt. Vastasel korral ei oleks saanud aruannet heaks kiita! Kuna kõik paisjärvega piirnevate kinnistute omanikud olid protsessi kaasatud, siis on sellega saadud maaomanike nõusolek. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõju hindamisel tähendabki kõigi asjaosaliste huvide esindatust,? arvab keskkonnaekspert.
Painküla küsimusega ütles Järvet end kursis olevat 2002. aastal tehtud keskkonnamõju hindamise aruande, veejõujaama ehitusaegse vee erikasutusloa ning 2006. aasta sügisel tehtud täiendava ekspertarvamuse kaudu. Järvet, kes ise nende koostamisel ei osalenud, kinnitas Vooremaale, et nende materjalide põhjal ei oleks tohtinud vee-erikasutusluba anda, sest ei ole selgitatud kõiki keskkonnamõju küsimusi.
“Kuidas keskkonnateenistus niisugust olukorda selgitab, et ühelt paisutajalt nõutakse mitmekordseid kooskõlastusi ja teisel juhul ei tegelda sisuliselt kodanike kirjalike vastuväidetega?? küsib Arvo Järvet. Rainis Uiga hinnangul polnud kahe Articerile nõusolekut mitte andnud naise põhjendused piisavad ega veenvad, Toode väitel on aga naabritega nüüdseks rahu saavutatud.
JAANIKA KRESSA