Jõgeva uus linnapea Mihkel Kübar usub, et linnale saab head kuvandit luua ka siinset elukeskkonda hubasemaks ja nägusamaks muutvate igapäevatöödega. Et suureneks huvi Jõgevale elama jääda või tulla, on tema hinnangul vaja normaalset toimetulemist võimaldavaid töökohti.
Mihkel Kübar märkis, et Jõgevat on piisavat palju tutvustatud nii külmalinna kui ka jõuluvana koduna. “Nende märksõnade rõhutamine suurendab kindlasti mingil määral paiga populaarsust. Kohati tundub aga, et loosunglikkusele toetuva silmapaistmissooviga minnakse liiale. Linna mainekujunduslik tegevus ei tohi kindlasti selle elanikele piinlikuks minna. Ma olen veendunud, et linnale aitavad head kuvandit luua argised, kuid korralikult tehtud tööd, mis sageli suuremale avalikkusele märkamatukski jäävad. Olgu selleks siis mõne teelõigu remontimine, seina krohvimine, pingi paigaldamine kõnnitee äärde või haljasalale. Kui Jõgeval mitmed juba olemasolevad asjad korda teha, muutub kogu linn nägusamaks ja turvalisemaks. Seeläbi võiks paraneda ka inimeste suhtumine kodupaika, tuntakse rõõmu, et siin elatakse, ja julgetakse seda öelda ka teistele. Nii võiks kaduda kompleks, mida omakorda on võimendanud laul “Depressiivsed Eesti väikelinnad”,” arutles linnapea.
Oluline linlaste kaasamine
Järgnevatel aastatel peaks ühes väikelinnas kindlasti suuremat rõhku pandama siinsete erinevate sihtrühmade kaasamisele. See on otsuste juures esimeseks eelduseks, et ei rajataks rutakalt kahtlase väärtusega, kuid silmapaistvaid objekte, mis linlastele tegelikult korda ei lähe. Samas peab see diskussioon linnavalitsuse ning kodanike vahel tuginema selgelt avatud, lugupidaval ja eriarvamusi austaval pinnal. Kui seda pole, toimub pidev vastandumine ja võitlus, mis mõjub kogukonna ühtsusele laastavalt. Minu senine praktika näitab, et küsimusele, mida linnas teha tuleks, reageeritakse tavaliselt kolme või nelja argimure väljatoomisega. Suuremate objektide ehitamisest või kontseptsioonide elluviimisest räägitakse märksa harvem,” nentis ta.
Esmatähtsad on töökohad
Kübara sõnul oleneb mitmete lastega perede otsus Jõgevale elama jääda võimalusest saada siin tulevikus oma järeltulijatele nüüdisaegses õpikeskkonnas hea haridus.
“Samas ei maksa seda tegurit üle tähtsustada. Arvan, et otsused elukoha valikul teeb enamik inimesi ikka töökohtade olemasolu põhjal, kus teenitud tasu võimaldab maksta kommunaalmaksud, osta toitu, rõivaid ja tarbeesemeid, samuti aeg-ajalt ka puhata, reisida, saada osa kultuurisündmustest. Inimeste hakkamasaamine on tõsine murekoht mitte ainult Jõgeval, vaid paljudes Eesti väikelinnades ja väiksemates asulates.”
Linnapea leiab, et senini on linna arengukavas ettevõtlusteemat kajastatud tagasihoidlikult. “Puudub visioon, mille omavalitsus ettevõtjatega ühiselt läbi oleks arutanud ja mis näitaks, kuhu me kümne aasta lõikes oma ettevõtlusega liikuda võiksime. Puudub fookus, kas näiteks Jõgeval peaks ennekõike arendama väike- ja keskmist ettevõtlust või ka sellist majandustegevust, kus firmades saab tööd viiskümmend kuni sada inimest. Omavalitsusjuhid, linnaametnikud ja ettevõtjad peaksid kindlasti sagedamini omavahel kokku saama, et teada saada vastastikustest huvidest, probleemidest ning plaanidest. Kindlasti saab omavalitsus olla ettevõtjatele toetav mõttekaaslane, abimees mõne idee leidmisel, kuidas talitada sellise sotsiaalse keskkonna ja elanikega paigas, nagu seda on Jõgeva.”
Loomerahva kaasamisest ettevõtlusse
Kübara hinnangul on Jõgeval arenguruumi kodu- ja kaugtöötamise edendamisel, kas siis tavalise internetiühenduse, Skype’i või mõne muu infotehnoloogilise kanali kaudu. “Kindlasti leidub majanduselus tegutsemisvõimalusi Jõgeval ja selle ümbruses elavatele kunstnikele, käsitöömeistritele, muusikutele, kirjanikele, luuletajatele. Nende nõustamiseks ja neile tegevusväljundite pakkumiseks väärib edendamist loomemajandus. Tartus on see valdkond tuule tiibadesse saanud tänu loomemajanduskeskusele, kellega oleme juba ka esimesed kohtumised korraldanud ning ühiselt mõelnud, kuidas tartlaste abiga selle valdkonna potentsiaali paremini ära kasutada.
Koolimajad on õppimiseks
Linnapea kinnitusel peaks töökeskkond nii ametnike kui ka teenuse saajate vaatevinklist sõbralikumaks ja asjalikumaks muutuma linnavalitsuses – nii poliitilises võimuorganis kui ka ametiasutuses, samuti linna allasutustes.
“Struktuursete ümberkorralduste juures ei saa eitada ökonoomsuse olulisust, kuid esmatähtis on siiski sisuline valdkondade nüüdisajastamine ning uue hingamise andmine selles valdkonnas tegutsevatele inimestele,” lausus ta.
Eelmise koalitsiooni ajal kõneaineks olnud ideed anda Jõgeva gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi ruume edaspidi huvi- ja kultuuriasutuste kasutusse tuleks linnapea sõnul siiski põhjalikumalt kaaluda. “Kuidas koolimaju tuleviks kasutada, otsustab ennekõike sügisest tööd alustava Jõgeva põhikooli direktor Taisto Liivandi koos kooli juhtkonna, õpetajate ja lapsevanematega. Lähiajal pole kavas linnaasutusi koolihoonetesse üle kolida. Sisuliselt võiksid üldhariduskooliga hästi kokku sobida kunstikool ja muusikakool, kuid nende võimalik ümberpaigutamine on siiski tulevikuteema. Igasugused kolimised mõjutavad asutuste sisulist tööd rohkem, kui me oskame ette näha. Konservatiivse inimesena oleksin ma selliste otsuste tegemisega väga ettevaatlik. Samas ei kujuta ma hästi ette olukorda, kus ühes koolihoones asub linnaraamatukogu, noortekeskus, täiskasvanute keskkool, eakate päevakeskus, põhikool. Nii paljude eriilmeliste asutuste ühe katuse alla koondamine oleks Eestis esmakordne ja ma ei ole kindel, et me tahaksime Jõgeval selles osas esimesed olla. Oluline on siiski, et iga asutus saaks teha tõrgeteta sisulist tööd, nende töörütm ja ladus toimimine oleks tagatud ning et inimesed, kellele teenused mõeldud, saaksid need võimalikult mugavalt ja meeldivalt kätte,” ütles linnapea.
Mihkel Kübara elukäik
*Sündis 1982. aasta 29. aprillil Kivi-Vigalas
*1988-1997 Kivi-Vigala põhikool
*1997-2000 Rapla ühisgümnaasium
*2000-2004 Tartu Ülikooli usuteaduskond
*2001-2002 rühmavanema abi Eesti Piirivalves
*2005 jaanuar – aprill tervisemessi Tervex pressiesindaja
*2005-2006 ajalehe Postimees küljendaja
*2007 jaanuar – detsember Tallinna Majaomanike Ühenduse tegevjuht ja Eesti Omanike Keskliidu peasekretär
*August 2006 – november 2007 Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika ekspert
*2008-2009 november Põlva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna kultuurinõunik
*2009. aasta november – 8 . jaanuar 2013 Jõgeva abilinnapea
*2013. aasta 8. jaanuaril valiti Jõgeva linnapeaks
*Kirjutas bakalaureusetöö teemal “Radikaalne islam Suurbritannias Sheikh Omar Bakri Muhammadi näitel” Vabaabielus, peres 2-aastane Iisak ja 5-aastane Miikael.
Usaldusväärne ja sõbralik
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, kaitseminister Urmas Reinsalu ütles, et on Mihkel Kübarale Jõgeva linnapeaks valimise puhul jõudu soovinud. “Mihkel Kübaral on rohkem küpsust, kui tema noorus eeldab, see lubab tal teha tööd pika vaatega. Linnapea ametis tulevad Mihklile kindlasti kasuks ja tema usaldusväärsus ja sõbralikkus.”
Nalja mõistab, väärtused on paigas
Jõgevalt pärit, praegu Tartu Ülikooli Narva kolledži õppedirektor Alo Lõoke kohtus Mihkel Kübaraga esimest korda euroreferendumi eel, kui mööda Eestit ringi sõideti ja inimesi “jah Euroopale” ütlema kutsuti.
“Edaspidi oleme oma maailmaparandamise arutelude käigus oma energiaga maailma soojemaks kütnud vähemalt keskmise katlamaja moodi. Mihkel on hea mees hea iseloomuga. Nalja mõistab, väärtused on paigas, põhimõtted selged ja kindlad. Üldises pildis ongi üllatus, et selliseid veel on, kel küüned enda poole pole ning kes oma lähikonnale hüvesid kokku ei aja. Ta on valmis tunde ja päevi ning rohkemgi mõnd teemat läbi võtma ning argumenteerima. Läbimõeldus, argumenteeritus, idealism ja mängu ilu paelubki meid ning annab energiat.
Jõgeva linnapeana on Mihklil hea tööd teha, sest ta on tulnud mujalt. Sageli jäädakse väikestes kohtades oma väiksesse ringi väikeste mõtetega ja arvatakse, et ollakse maailma naba. See mõtteviis ei loo aga tulevikku. Sellest tulevadki probleemid ja siis ahnitsetakse kõikvõimalik endale ja oma sõpradele kokku.
Kõrvalt tulija pilk on oluline ja tema üks väärtustest. Töös on keeruline, kuidas otsuste juures tuleb doseerida külma kõhtu ja sooja südant. Mihkel vaatab selgelt tulevikku, samas hindab traditsioone ja väärtusi.
Praegu räägin Mihkliga enamasti autoroolis olles läbi telefoni, kui üks sõidab ühes, teine teises suunas. Testime vastastikku, kas mõtlemine on terav ja vaim terve. Kui vaja, lammutame mõne päevakajalise teema algosadeks ja paneme uuesti kokku. Kui vaja, annan tuld, kui mõni tema samm ei olnud minu arvates päris õige. Eks tema teeb seda ka vastu.”
i
JAAN LUKAS
