Möödunud kolmapäeval andsid oma ala professionaalid Linnamäe krossirajal pealtvaatajatele tõelise etenduse. Raskel rajal kihutasid võidu nimel tugevad tegijad Eestist, naaberriikidest ja ka USA-st, kuid päeva lõpus peetud superfinaalis suutsid Eesti krossisõitjad maailmatasemel meestele koha kätte näidata.
Šõumotokrossil võisteldi neljas klassis. Rajal võtsid mõõtu 85cc, Hobbi, MX1 ja MX2 klassi mehed. Kohal olid sellised maailmatasemel sõitvad Eesti krossiässad nagu Gert Krestinov, Juss Laansoo ning maailma tipp kahekümnes sõitvad superkrossi sõitjas USA-st: Willy Browning ja Cole Siebler.
Ameeriklased tulid Eestisse viis päeva enne võistlust, et tutvuda rajaga ning siinse elu-oluga. Siebler ja Browning rääkisid ausalt, et siinne ilm neile mitte kuidagi ei sobinud, kogu nende Eestis oldud ajal aeg sadas väikeste vahedega ning soojakraade oli alla kahekümne. Nende arvates oli siin täielik talveilm, suvest oli asi ikka väga kaugel.
Samas kinnitasid nad, et jäid võistlusega väga rahule. “Rada oli üsna raske, kogu aeg sadas vihma ning rada muutus pehmeks ja selle tõttu ka raskesti läbitavaks,” rääkisid ameeriklased.
Võõra tsikliga sõit vajas harjumist
Cole Siebleri sõnul tuli võistlusrattaga kõigepealt harjuda, sest neil endil võistlustsikleid kaasas ei olnud ning neile anti sõidukid siit. “Sellel tsiklil, millega siin rajal sõidan, on vanema tüübi raam ning ka vedrustus ei ole mulle kõige meeldivam,” tunnistas Siebler ning kahetses, et vähemalt oma tsiklilt vedrustussüsteemi kaasa ei võtnud.
Samas meestele võistlus meeldis ning nad nautisid sõitu täiel rinnal. “Eestlased on ka väga südikad sõitjad ja tulevad rasketes oludes hästi toime,” rääkis Willy Browning. Siebler sõnas, et on varasemalt eestlastest kokku puutunud vaid Juss Laansooga, kes ka USA-s superkrossi praktiseeris. “Juss sõidab hästi ning ka teised sõitjad on siin kõvad konkurendid,” kiitis Siebler.
Juss Laansoo aitas Linnamäe krossiklubil võistlusteks rada ette valmistada. Võrreldes möödunud aastatega, sai rada veidi lühem, kuid kordades tehnilisem ja ka keerulisem. Saatuse iroonia aga Jussi ei soosinud ning nii mitmeski eelsõidus tuli mehel mootorratas rajal uuesti püsti lükata. Samas olid kukkumised Laansoole alati tõukejõuks ning pärast apse sõitis mees järjest paremini. Tasuks hea sõidu eest tuli Jussile superfinaalis ka teine koht.
Laansoo higine särk sai uue omaniku
USA mehed tegid eelsõitudes väga head tööd ning lõpetasid seal alati esireas, kuid superfinaalis oli eestlaste tahe tugevam. Seevastu ei olnud ameeriklased kadedad oma oskusi näitama, keerates hüpetel ratast risti, lehvitades rahvale keset võidusõitu ja rebides hüpete peal esiratast taeva poole. Haarava etenduse andis pärast superfinaali ka Juss Laansoo, kes oma tsiklil “gaasirutska” põhja väänas ning krossiratta mootori piirajasse lasi. Esinemise käigus rebis Laansoo seljast ka võidusõidusärgi, mille ta suure kaarega rahva hulka lennutas.
Aja kokkuhoiuks ja ka sõitjate säästmiseks ei olnud sel korral Linnamäel stardis külgvankritega mootorrattaid. Korraldaja Peeter Laur sõnas, et see rada on külgvankritele liiga raske ning seal võivad korvimehed valusalt kukkuda ja viga saada. Sellest hoolimata sõitsid enne autasustamistseremooniat raja külgvankriga läbi Madis Maante ja Karl Oissar, kes teravatest hüpetest küll sujuvalt üle läksid, kuid pikematel hüpetel rahvale õhust jalga viibutasid.
Superfinaali tulemused
-
Gert Krestinov EST
-
Juss Laansoo EST
-
Pauls Jonass LAT
-
Vytautas Bucas LIT
-
Willy Browning USA
-
Cole Siebler USA
-
Aleksei Vinogradov EST
-
Rannar Uusna EST
EILI KOITLA
