Neljapäeval firma Geomeedia poolt läbi viidud Jõgeva linna ja Jõgeva valla võimaliku ühinemise teemalise süvauuringu presentatsioonil tõdeti, et kahe omavalitsuse liitumiseks on ennekõike vaja koostöövalmidust ja poliitilist tahet.
Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk pakkus arutelul välja mõtte ehitada linna ja valla koostöös maakonnakeskusse riigigümnaasium.
Jõgeva linnavolikogu kantseleijuhataja Jaan Järve sõnul oleks mõttekas ühinemisel tekkinud omavalitsusüksusele ka uus nimi leida.
Eeskujuks Järvenpää
Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk tegi uuringu tutvustamisele järgnenud mõttevahetusel Jõgeva linnajuhtidele ettepaneku käivitada projekt riigigümnaasiumi rajamiseks maakonnakeskusse. “Väga hea, kui see kool valmiks riigi rahadega, milleks tuleks omavalitsustel ühine taotlus esitada. Arvatavasti ei teki praeguste koolimajade renoveerimisega kooli, mis vastaks nüüdisaegsetele nõuetele. Seega oleks vajalik uus koolimaja ehitada,” tõdes ta.
Uue koolimaja üheks võimalikuks asukohaks võiks Koka sõnul olla spordikeskuse Virtus lähedal paiknev ala. “Nii oleksid kooliõpilastel lausakäeulatuses mitmekülgsed sportimisvõimalused ning usutavasti muu hulgas ka jäähall.
Eeskujuks sellele gümnaasiumile võiks olla kool, mis asub Jõgevamaa Soome sõpruspiirkonnas Järvenpääl.”
Kokk kinnitas, et linnajuhid kuulasid ideed gümnaasiumi ehitamisest huviga. “Põhjalikumalt vahetasin sel teemal mõtteid linnavolikogu esimehe Meelis Paukliniga, kes suhtus ideesse võrdlemisi positiivselt,” täheldas ta.
“Kui Jõgeva linn ja Jõgeva vald suudavad käivitada gümnaasiumi ehitamiseks projekti ja selleks raha taotleda, väärib see igati tunnustust ja mõjub kindlasti tervendavalt paikkonna hariduskeskkonnale,” märkis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Eelduseks otsustamisjulgus
Kahe omavalitsuse võimaliku ühinemise plusse ja miinuseid selgitasid vastava uuringu läbi viinud firma Geomeedia juhataja Rivo Noorkõiv ning töötajad Kalle Jagula ja Karin Liis Haljaste. Nad tutvustasid seitsmest faasist koosneva uuringu erinevaid osasid ja märkisid, et üldjoontes on Jõgeva linna ja valla elanikud elukorraldusega ja avaliku teenuse kättesaadavusega rahul.
“Linnal ja vallal on ka sarnane finantsbaas, mis pole ühinemisel kindlasti takistuseks. Selle soodustav mõju tuleks välja selgitada põhjalikumal analüüsil. Eelkõige on aga ühinemise eelduseks otsustamisjulgus ja mõistagi tuleb enne ühtse omavalitsuse tekkimist kõik probleemid lahti rääkida,” ütles Karin Liis Haljaste. Ka maavanem Viktor Svjatõsev, kelle linnapeana töötamise aastatel uuringuprojekt käivitati, lisas, et omavalitsuste liitumiseks on esmatähtis poliitiline tahe ja samas oskus kompromisse leida. „Linna ja valla ühinemisel tekkinud omavalitsused hakkavad kandma valla nime. Kõigile linnaelanikele ei pruugi selline nimetus aga meeltmööda olla. Ehk oleks mõistlik ühinemisel tekkinud omavalitsusele hoopis uus termin mõelda ja kasutusele võtta. Näiteks on Rootsi haldusjaotuses selliseks terminiks kommuun,” arutles Jõgeva linnavolikogu kantseleijuhataja Jaan Järv. Jõgeva linnavolikogu liige Ants Prii leidis, et omavalitsuste ühinemisele võiks kasuks tulla, kui täidesaatvat võimu hakkab uues haldusüksuses juhtima apoliitiline omavalitsusjuht —tegevdirektor. Norra toetusskeemist rahastatava uuringu teostamiseks tegi vajaliku eeltöö Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder. i JAAN LUKAS
