Paljudes Eestimaa lasteaedades on üheks populaarsemaks mänguasjaks saanud väike lilla mängukaru. Õigupoolest polegi need karud üksnes mänguasjad, pigem on nad lastele väikesed sõbrad, kes neid lasteaeda tulles alati ees ootavad ning kes on valmis kuulama ka kõige salajasemaid rõõmu- ja murejutte. Nad on kui headuse saadikud.
Mõmmikute “sünnimaa“ on Taani: sealne lastekaitseorganisatsioon Save the Children Denmark käivitas kuus aastat tagasi koostöös Taani kroonprintsessi Mary fondiga lasteaedades ja algklassides kiusamist ennetava programmi “Kiusamisest vabaks”, mille üheks sümboliks ongi lilla karuke. Lilla mõmmik sümboliseerib turvalisust, hellust, sõprust ja õigust olla pisut teistsugune.
MTÜ Eesti Lastekaitse Liit vahendusel jõudis Taanis algatatud programmi raames lasteaedade jaoks välja töötatud metoodika 2010. aastal ka Eestisse. Lastekaitse liidu kodulehe andmetel on Eesti 644 lasteaiast praeguseks projektiga liitunud 206. Jõgevamaa lasteaedu on nende hulgas kümme. Jõgeva “Rohutirtsu” kahes rühmas on kiusamise vältimisele suunatud metoodikat praktiseeritud juba pisut enam kui aasta, üheksa lasteaia esindajad said aga sellealast koolitust ülemöödunud nädalal. Koolitus toimus “Rohutirtsu” lasteaias, mis on meie maakonnas kõnealuse projekti metoodikakeskuseks. Koolitajateks olid MTÜ Eesti Lastekaitse Liit koolitusmeeskonna esindajad.
Kiusamist ennetav metoodika pole lasteaiaõpetajate jaoks muidugi mingi Ameerika avastamine: eks ole nad ju ennegi oma hoolealustest kenasid, toredaid ja teistega arvestavaid inimesi püüdnud kasvatada. Ent taanlased on andnud õpetajatele ette neli selget põhiväärtust, millele kiusamist ennetav kasvatus peaks tuginema, ning töötanud välja hulga tõhusaid abivahendeid, mis aitavad eesmärgile jõuda.
Kasulik kohver
Õpetaja, kes hakkab lasteaias kiusamist ennetavat metoodikat rakendama, saab enda käsutusse kohvri, mis sisaldab teemakaarte, käsiraamatut õpetajale, massaažiraamatut, projekti tutvustavaid plakateid, voldikuid nõuannetega vanematele ning dilemmakaarte töötajatele ja vanematele. Koos kohvriga saadakse ka üks suur ja palju väikseid karusid: just nii palju, et rühma igale lapsele jätkuks.
Lastekoosolekuid, mida rühmas peetakse, kutsutaksegi ka karude koosolekuteks, sest mõmmikud on neis täieõiguslikud osalised. Koosolekutel vaadatakse pilte, millel kujutatud mingi eluline situatsioon, ning arutatakse ühiselt, millised suhted pildil olevate inimeste vahel valitsevad, kuidas üks või teine tegelane end kujunenud situatsioonis tunneb ning kuidas keegi neist käituma peaks. Ühine piltide üle arutlemine aitab lastel mõista nende endiga toimuvat.
“Tean lasteaeda, kus pilt, mille üle koosolekul arutleti, jäetakse pärast veel kaheks päevaks välja, et lapsed saaksid mõttevahetust isekeskis jätkata,” ütles üks Jõgevamaa lasteaednikke koolitamas käinud praktikuid Erika Simmulson, Tallinna “Rännaku” lasteaia õpetaja.
Tema sõnul saab näiteks i-tähe lapsele selgeks õpetada ühe päevaga, sotsiaalsete oskuste kujundamine võtab aga päris palju aega.
Lastekaitse liidu koolitusmeeskonda kuuluva koolipsühholoogi Auli Andersalu-Targo sõnul satuvad lapsed tavaliselt hätta oma tunnete mõistmise ja adekvaatse väljendamisega. Kui laps on pealtnäha vihane, nii vihane, et võib kaaslasele kallale minna või asju lõhkuda, siis tegelikult “tõmbavad” viha all sageli “niite” hirm, paanika, pettumus, kibestumine, aga veelgi sügavamal süü ja häbi.
Õpivad sekkuma
Nn karukoosolekutel õpivad lapsed oma tundeid mõistma ja sõnadega väljendama. Lisaks sellele teevad lapsed koosolekul üksteisele massaaži, mida algul nimetatakse kaaslasele pildi selja peale joonistamiseks. Kui lapsed on harjunud üksteist positiivses kontekstis puudutama, on oht, et üksteisele nendesamade kätega haiget tehakse, väiksem.
Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsendi Kristina Nugini sõnul on nende tudengid uurinud kiusamisest vaba lasteaia metoodikat kasutavates rühmades toimuvat ning jõudnud järeldusele, et lapsed on muutunud julgemaks, õppinud enda eest seisma ja oma arvamust avaldama.
“Meie rühmas on meetod tõesti päris hästi toiminud,” kinnitas ka Rohutirtsu lasteaia õpetaja Pille Kibal, kes hakkas oma rühmas kiusamist ennetavat metoodikat kasutama möödunud aasta veebruaris. Siis olid tema rühma lapsed kolmeaastased.
“Nii väikesed ehk veel ise konfliktsituatsioone lahendada ei oska, küll aga võtavad nad hästi omaks positiivsed käitumismustrid: omavahelised probleemid püüavad meie lapsed ikka sõnadega ära lahendada,” ütles Pille Kibal. ehk “Kui koosolekutel pilte analüüsime, tahavad nüüd juba kõik arvamust avaldada. Kui keegi on aga millegipärast pahas tujus, siis lohutatakse teda ja küsitakse: “Tahad, ma toon sulle su karu?”.”
Pille Kibali sõnul meeldib lastele väga üksteisele massaaži teha. Sama asja kavatsetakse proovida lapsevanematega neile mõeldud koosolekul. Vanemad ongi projekti väga soosivalt suhtunud.
“Päriselt lahti selle meetodiga kiusamisest ei saa, aga oluline on, et lapsed õpiksid sekkuma, mitte pealtvaatajaks jääma,” ütles Pille Kibal. “Meie lastel on veel kaks aastat koolini aega ja selle aja jooksul õpivad nad arvatavasti päris hästi konfliktsituatsioone lahendama.”
Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed” assistendi Viive Rulli sõnul räägitakse meil küll rohkem koolivägivallast, ent tõrjutuse ja kiusamisega seotud probleemid saavad tihti alguse juba lasteaiast. Lastekaitse liidu algatatud projekt aitab seega koolikiusamist ennetada. Lasteaiad, kes projektiga liitumisest huvitatud, võivad võtta kontakti lastekaitse liidu või oma maakonna kontaktisikuga. Selleks on Jõgevamaal Jõgeva linnavalitsuse haridustöö peaspetsialist Helle Kajaste.
“Kiusamisest vaba lasteaed”
Eesti Lastekaitse Liidu projekt, mis põhineb Taanis väljatöötatud metoodikal ning aitab tekitada lasteaiarühmades üksteist arvestavat ja kaasavat õhkkonda. Tänu sellele metoodikale saavad lapsed lasteaiast kaasa pagasi, mis aitab neil koolis hakkama saada erinevate sotsiaalsete suhetega.
Projekti sihtrühmaks on lapsed, lasteaiaõpetajad, lapsevanemad ja teised lapsele olulised inimesed.
Projekt lähtub arusaamast, et kiusamise puhul pole küsimus halbades lastes, vaid halbades käitumismudelites. Projekt keskendub lasteaiarühmale tervikuna.
Jõgevamaal on projektiga liitunud 10 lasteaeda, kogu Eestis 206 lasteaeda.
i
RIINA MÄGI
