Alates sellest suvest õpib Põltsamaa neiu Liis USA-s Maine’i ülikoolis ja mängib jalgpalli sama kooli võistkonnas, kuhu kavatseb jääda veel kaheks aastaks.
Liis Emajõe pälvis 2010. aastal Eesti Jalgpalliliidult parima naisjuuniori tiitli. Siis mängis Emajõe FC Flora võistkonnas. Eelmisel sügisel mõtles Emajõe, et peaks oma võimalusi jalgpallis maksimaalselt ära kasutama ning proovima minna õppima ja ka jalgpalli mängima USA-sse.
Plaan sai tal teoks sel suvel, mil Liis asus õppima Maine’i ülikooli treener-õpetaja erialale ning ta arvati ka kooli jalgpallivõistkonda. Tema võistkond mängib ülikooliliiga kõrgeimas ehk esimeses divisjonis.
“Võistkonnakaaslased ja treener võtsid mind väga soojalt vastu ning nad on mind algusest peale toetanud, seetõttu kulges sisseelamine väga kiirelt ja edukalt. Minu mängustiil sobib siinse võistkonna stiiliga ja ma harjusin mängurütmiga kiiresti,” rääkis Liis.
Jalgpallivõistkond on neidude arvestuses kooli edukaim
Võrreldes Eesti jalgpallihooajaga, on USA-s hooaeg üsna lühike. See kestab vaid kolm kuud ning nädalas peetakse kaks mängu. Seetõttu pööratakse sealsetel treeningutel tähelepanu eelkõige kokkumängule. “Kui Eestis saime näiteks teha eraldi löögitrenne, siis siin selleks aega pole. Ülejäänud aasta pööratakse siin suurt tähelepanu individuaalsele arengule ning kõikidele mängijatele tehakse jõusaalikavad ning toimuvad ka individuaalsed treeningud,” tutvustas sporditüdruk sealseid treeningprogramme.
USA-s pole traditsiooniline Vana Maailma jalgpall kuigi populaarne. Seal on meelisalaks ja rahvaspordiks ameerika jalgpall, mida küll peamiselt kätega mängitakse. Maine’i ülikoolis tegutseb Black Bears ehk kaeluskarude jalgpallivõistkond ning traditsioonilist euroopa jalgpalli seal mehed ei mängigi. Samas ei mängi Maine’i kooli neiud ameerika jalgpalli ning ülikooli paljudest võistkondadest on just neidude jalgpalli võistkond kooli spordivõistkondadest kõige edukam.
Hooaeg lõppes küünarliigese operatsiooniga
Parema poolkaitsja positsioonil mängiv Liis Emajõe sai tänavuse lühikese hooaja jooksul endast palliplatsil siiski palju anda. Ta lõi kaasa neljateistkümnes kohtumises, neist kümnes astus ta üles algrivistuses. Hooaja jooksul lõi Emajõe kaks väravat. Maine’i ülikooli jalgpallivõistkonna laeks jäi sel hooajal poolfinaal, kus kaotati 1:2 Stony Brook’ile. Liis kohtumisel ei osalenud, sest siis oli ta juba kimpus veerandfinaalis saadud vigastusega.
Vastasmängija libistas veerandfinaalkohtumises Liisile nii tugevalt selja tagant jalgadesse, et neiu kukkus õnnetult käele ning vajas lausa vasaku käe küünarliigese operatsiooni. “Pikk operatsioon õnnestus ja loodetavasti saan lähikuudel käe uuesti taastusravi abil liikuma ning kevadhooajal uuesti platsile,” lisas Liis. Praegu on paranemine läinud Liisi sõnutsi soovitud tempoga, väljavaated on positiivsed ning käsi loodetakse täiesti terveks ravida.
Kevadeni on veel ligikaudu pool aastat, kuid Liisi plaanid on paika pandud ning ta lubas ka uuel hooajal kindlasti Maine’i ülikooli võistkonnas mängida ning lõpetada hooaja möödunust paremini. “Kodumaale päriselt naasmist ei oska ennustada. Järgmised kaks aastat mängin kindlasti siin. Siiski külastan Eestit juba jõulude ajal,” lubas ta.
i
EILI ARULA
