Liina Stein ? abiturient, kes koputab moeilma uksele

Toonane helistaja oli üks Tallinna Ülikooli missikonkursi korraldajaist, kes soovis konkursil kasutada Liina disainitud rõivaid.

“Nad arvasid, et ühes voorus võiksid missikandidaadid kanda midagi eksootilist,” ütles Liina. “Kui nad oma sooviga Moeturu inimeste poole pöördusid, soovitati neile mind. Kuna missivõistluseni oli jäänud vaid nädal ja vaja oli tervelt üheksat rõivakomplekti, võtsingi kuus komplekti Moeturult ja õmblesin kolm ruttu juurde.”

Nii saigi Tallinna Ülikooli missivõistlusel teoks Liina-nimeline voor. Algul olid missikandidaadid Liina omapäraseid rõivaid nähes pisut nõutud ja küsisid, kuidas neid küll kanda tuleks, ent lõpuks olid kõik väga õnnelikud, sest neile hakkas nende uus, Liina rõivaste abil loodud identiteet meeldima.

Ent tulgem tagasi Moeturu juurde. Moeturg on firma KalaMari Promotions hallatav süsteem, mis aitab noortel moedisaineritel oma loomingut tutvustada ja müüa. Umbes kord kvartalis korraldavad moeshowd toimuvad kas Kristiine Keskuses, klubis Hollywood või mujal. Kui Liina mullu detsembris oma kaht rõivakollektsiooni Moeturule pakkuma läks, arvati ta pikema jututa kümne moeshowle pääseja hulka. Imestati ainult, et kust selline äge tegija äkki välja ilmus.

Tegelikult kavatses Liina oma “maailmavallutusretke” alustada ERKI (ehk siis Eesti Kunstiakadeemia) moeshowlt. Eesti Kunstiakadeemias õppiv sõbranna veenis teda oma nahkrõivaste komplekte sinna esitama, uskudes, et need teevad seal ilma. Paraku polnud Liinal ülevaadet ERKI moeshow tingimustest ja ta jäi seal sootuks ukse taha: ühe roheliste vaadetega sponsori nõudmisel oli naturaalsete loomanahkade kasutamine nimelt keelatud. End lööduks tunnistamise asemel seadis Liina sammud Moeturule ja tegi seal juba tõepoolest ilma.

Masstoodang vastunäidustatud

“Poest ostetud pükse hakkasin ma oma maitse järgi ümber tegema vist juba neljandas klassis,” rääkis Liina oma rõivadisaineri karjääri alguse kohta. “Mitte sellepärast, et neil pükstel midagi viga oleks olnud, vaid sellepärast, et ma tahtsin teistest erineda.”

Kui avaldasin arvamust, et koolivormi-aegadel poleks temasugune tüdruk vist üldse koolis käia saanud, kummutas Liina selle kohe.

“Ma oleksin ka koolivormi teistest erinevalt välja kanda suutnud,” kinnitas Liina. “Ja pealegi lähen ma kooli ikka õppima, mitte ennast näitama. Eksklusiivsemaid rõivaid kannan ma vabal ajal.”

Kõik oma rõivakollektsioonid õmbleb Liina algusest lõpuni ise valmis, kusjuures ilma lõikeid kasutamata ja kavandit joonistamata.

“Kavandi joonistamisest poleks mingit kasu,” arvas Liina. “Õmblemist alustades on mul peas üks kavand, ent õmblemise käigus tuleb tuhat uut ideed ja see, mis lõpuks välja kukub, on hulga parem kui algselt ette kujutatu.”

Materjali hangib Liina Tallinna ja Tartu kangapoodidest, aga ka second-hand poodidest: mõnest suuremast seelikust saab näiteks vabalt jaki õmmelda.</P>

“Mina ei otsigi second-hand poes valmiseset, vaid põnevat materjali või mustrit,” ütles Liina.

Tolle “kurikuulsa” nahkrõivaste kollektsiooni jaoks kasutas Liina ära sõbranna kodus vedelenud kaks kilekotitäit nahajäätmeid (sõbranna ema oli kunagi nahavabrikus töötanud!) ning ühe kaltsupoest ostetud ja lahti harutatud kasuka.

Karusnahatükke armastab Liina ka riidest õmmeldud rõivastele lisada. Veel on tema lemmikuks pärlid. Ka rõivakomplekti juurde kuuluvad aksessuaarid ? koti, ehted jne ? meisterdab Liina ise. Vajaduse korral on ta valmis teinud isegi jalanõud.

Trenni ja dieedita

Inspiratsiooni uute rõivaste loomiseks saab Liina mõnikord muusikat kuulates, mõnikord huvitava maailmavaatega inimestega suheldes. Ja uusi huvitavaid tuttavaid on Liinal tänu Moeturule viimasel ajal tekkinud palju.

Kui põnev idee pähe turgatab, ei saa Liina naljalt enne rahu, kui see teoks tehtud. Mõnikord vuriseb õmblusmasin tema toas kella kolme-neljani öösel. Et Steinide suure maja ülemisel korrusel elutsebki praegu ainult Liina, ei sega masinamüra kedagi. Ainult isa tegevat Liinale vahel märkuse, et ta võiks vahel puhata ka. Koolihinnetele ? need on Liinal alati neljad-viied olnud ? pole öised õmblemised halvasti mõjunud.

“Esimestes tundides olen mõnikord uimasevõitu küll olnud,” tunnistas Liina.

Kuna õmblemistuhinas ununeb tal alailma sööminegi, pole tal modellifiguuri säilitamiseks vaja ei trenni teha ega dieeti pidada. Ja modellikasvuga on teda loodus samuti õnnistanud. Nii et kui Tallinna Ülikooli missikonkurss välja arvata, siis demonstreerib ta oma rõivakollektsioone alati ise.

“Ma ise olen nende rõivastega mingi reaalsuse loonud ja ma ise oskan selle ka välja kanda,” ütles Liina asjatundlikult.

Peale Moeturu on ta oma loomingut turustanud Tallinna moeäris Hoochi Mama ja fotosid tema rõivakollektsioonidest võib näha ka noorte hulgas ülipopulaarses internetiportaalis rate.ee.

“Kirju sooviga minu kujundatud rõivaste omanikuks saada potsatab mu postkasti vaat et iga päev, aga ma olen kõigile öelnud, et võtku uuesti kontakti juunis, kui riigi- ja koolilõpueksamid läbi,” ütles Liina.

Edasi õppida tahab ta mõistagi moe alal ? kas siis Eesti Kunstiakadeemias või Euroülikoolis.

“Kunstiakadeemiasse ei tarvitse ma esimesel katsel sisse saada, sest seal nõutakse head joonistamisoskust, mida mul pole,” ütles Liina. “Aga kunstiakadeemia ukse taha jäämine pole minu jaoks tragöödia. Võin olla aasta Euroülikoolis, võtta joonistustunde ja siis uuesti akadeemiasse proovima minna.”

Kui aasta-paar tagasi kutsusid Liina loodud rõivad (näiteks need “pahade tüdrukute” stiilis komplektid, mida ta näitas Jõgeva Gümnaasiumis toimunud moeshowl “Oh, my God!”) esile ka hukkamõistvaid pilke ja suulisi kommentaare, siis tema viimase aja looming meeldib juba palju laiemale publikule.

“Töötan juba praegu selle nimel, et luua oma bränd,” ütles Liina. “Ja kunagi tahaksin avada oma moeäri.”

Gümnaasiumi lõpukleiti hakkab Liina endale õmblema alles pärast viimast, 13. juunil toimuvat eksamit.

“Praegu arvan, et kleit tuleb kuldsest ja smaragdrohelisest kangast, aga kui leian mingit teist värvi laheda materjali, võin selle plaani kus see ja teine visata,” naeris Liina.

Kuigi rõivastega tegelemine hõivab suure osa Liina ajast, kinnitab ta, et välimuse järgi ta inimesi küll ei hinda. Nõu on ta valmis imago küsimustes aga alati andma, kui keegi seda küsib. Kas nimi Stein saab moemaailmas niisama tuntuks kui Klein, seda näitab aeg.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus