Kogumaks kokku ja tuletamaks meelde vanu, aga väga aktuaalseid tõdesid ning selgitamaks uuemaid seisukohti ja uurimaks liikumisharjumuste, rühivigade ennetamiseks tehtava töö ulatust Jõgeva linna ja selle ümbruse lasteaedades, on mul valmimas lõputöö Tallinna Pedagoogilise Ülikooli juures.
Tänapäeval pööratakse lasteaedades üha enam tähelepanu liikumisvõimalustele ja rühiprobleemidele. Selle põhjuseks on sagenenud rühihäired lastel. Lapsed veedavad üha rohkem aega televiisioriekraani ees istudes ja arvuti seltsis.
Vähe tähelepanu on pööratud tervise säilitamisele ja tugevdamisele, inimeste käitumishoiakute muutmisele ja tegeldakse valdavalt juba haigestunud inimeste raviga. Laste ja noorte vähene liikumisharjumus kujutab täiseas endast terviseriski.
Eestis on viimasel kümnel aastal südameveresoonkonna ja vaimset tervist puudutavatesse haigestumiste arv suurenenud. Lihaste, luustiku ja sidekoe haigused on sageduselt vereringehaiguste järel teisel kohal.
Liikuv laps on terve
Liikumisharjumused kujunevad koolieelses eas. Piisava kehalise aktiivsusega pannakse alus lülisamba täisväärtuslikule arengule ja tugevale seljale. Liikuv laps on terve, õppimisvõimeline ja parema enesehinnanguga. Liigutuste kaudu avastab laps maailma, tunnetab oma asukohta ruumis ja õpib kooskõlastama silma ja keha tegutsemist.
Kasvamine ja kehaline areng nõuavad ka tugi -ja liikumisorganite arendamist. Liikumine arendab lihaseid, mis toestavad selgroogu. Seega on liikudes võimalik ära hoida rühivigu ja parandada rühti.
Hea rüht on tervise alus, selle saavutamiseks on vaja arendada jõudu, liikuvust ja vastupidavust. Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, parandab närvisüsteemi ja lihaste koostööd, keha tunnetamist ja -valitsemist ning peamiste liikumisviiside omandamist. Rühivigade põhjusteks võivad olla traumad, haigused, nõrk lihastoonus, valed asendid, mis on tingitud kasvule ebasobivast mööblist või pidevast mängimisest ebasümmeetrilistes asendites, ning toitumisvigadest põhjustatud luustumishäired. Vähem teatakse, et rühihäired (halb rüht) on vahel tingitud ka negatiivsetest emotsioonidest. Enamlevinud on lastel lampjalgsus, õlaliigese jäikus, x-jalgsus ja lodev rüht.
Kõik ei saa ujumas käia
Vesi on lülisambavigade parim ravitseja ning ennetaja, ujumine arendab kõhu-, selja-, kaela-, rindkere-, käe- ja jalalihaseid. Ujuda on meil võimalik Kuremaa ujulas. Jõgeval elab enamik lastest korterites, kus liikumisvõimalused on piiratud, ujumisvõimalus (oluline tegevus hea rühi kujundamiseks) puudub pooltel lastest.
Kuremaa ujula kasutamiseks puuduvad sageli ajalised, aga ka majanduslikud võimalused. Kohalikel omavalitsustel oleks võimalik kompenseerida sõitu ja pileteid, mida Jõgeva vald juba teebki.
Sobilike tegevuskohtade olemasolu suurendab laste osavõttu liikumisega seotud üritustest. Kõige olulisemalt mõjutab kehalist aktiivsust perekond, järgnevad eakaaslased, piire seab aga majanduslik ebavõrdsus.
Uurimustest on selgunud, et parimateks tugiisikuteks ja motiveeritumateks toetajateks kehaliselt aktiivse eluviisi kujundamisel on vanemad. Lapsevanemate kehaline aktiivsus on leitud olevat positiivselt seotud koolieelikute kehalise aktiivsusega.
Mida rohkem vanemad oma lapse liikumist ja sportimist suunavad ja ise sporti teevad, seda aktiivsemad on ka nende lapsed ning seda paremad nende kehalised võimed. Ka perekondlike harjumuste mõju on oluline. Otsene abi vanemate poolt (viib trenni, perekonna sportlikud tegevused) on positiivselt seotud laste kehalise aktiivsusega. Kahjuks on vanemadki tänapäeval kehaliselt väheaktiivsed.
Ka mängu- ja spordiväljakute loomine võiks olla kohalike omavalitsuste ülesanne, need võiksid olla lastele ja nende vanematele võimalikult kodu lähedal. Suurendada tuleks toetust noortespordile, et pere keerulise majandusliku olukorra tõttu ei jääks lapsed liikumisest ja kehakultuurist kõrvale.
Aeg-ajalt tehakse õppepäevi
Õige rühi väljakujunemiseks on oluline ka tervislik toitumine. Tervishoiuinstituudi uuringud näitavad, et vähem kindlustatud perede lapsed toituvad ebatervislikult, nende laual pole just sageli piimatooteid ega puuvilju. Loomulikku luukasvu takistavad ka vähene aktiivsus ning krõbisevate suupistete ja karastusjookide eelistamine korralikule toidule.
Oluline on ka õpetajate eeskuju. Õpetajatel peaksid olema teadmised lapse arengu iseärasustest, et vältida neil spordivigastusi. Kohustuslikku ja süsteemset liikumisõpetajate koolitust Eestis ei korraldata. Tallinna Pedagoogilises Seminaris ja TPÜ-s toimuvad koolitused liikumiskasvatajatele, mis on tasulised ja vabatahtlikud.
Meeldiv on tõdeda, et pea kaks kolmandikku õpetajatest soovib saada liikumisalast koolitust. Jõgeva valla lasteaiad on koolitustelt kehvemas olukorras, sealsed õpetajad on enamikus koolituste soovijad.
Aeg-ajalt korraldatakse õppepäevi. Lasteaiad kasutavad neid võimalusi juba üsna aktiivselt. 2004 a. aprillis toimus esimene rühiteemaline õppepäev Põltsamaal ja Jõgeval. Õppepäeva läbi viinud Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi õppejõud Kaja Hermlin julges oma kümneaastase töökogemuse põhjal väita, et inimestel ei ole piisavalt teadmisi ega objektiivset ettekujutust rühist.
Põhiline põhjus, nagu eespool öeldud, on tänapäeval kindlasti ajapuudus, kuid ka vanemate teadmatus, tähelepandamatus ja ükskõiksus oma laste liigutuste ning rühi jälgimisel.
KATRI HAAVISTE,
lasteaia Rohutirts õpetaja
