Liiklusõnnetustes hukkunute arv kasvab juba teist aastat järjest. Kui eelmise aasta esimese nelja kuuga oli liikluses hukkunuid 40 ja vigastatuid 775, siis käesoleval aastal on liikluses hukkunute arv tõusnud 52 ja vigastute arv 929ni. Peamiselt on hukkunute kasvunumbrid tulnud ühesõidukiõnnetustest (näiteks suurel kiirusel teelt väljasõidud) ning mopeedide, jalgrataste ja jalakäijatega juhtunud õnnetustest. Kasvanud on ka joobes juhtide süül juhtunud õnnetuste hulk ja neis vigastatute arv.
Mis põhjustab sellise liikluspildi? Üks põhjus on kindlasti see, et Eesti teedel liigub viie aasta taguse ajaga võrreldes üle 35% rohkem sõidukeid (ligikaudu 718 000). Paraku on samavõrra langenud liikluskultuur ? hoolimatus ja lugupidamatus enese ja teiste liiklejate vastu on täna Eestis lubamatult kõrge. Seda näitab liiklusõnnetuste arvu kasv 1931 õnnetuselt 2003. aastal 2582 õnnetuseni 2006. aastal. Selle hiigelkasvu põhjustajaks ei ole viletsad teeolud või sõiduki tehnoseisund. Valdavalt määravad liikluspildi ära siiski liiklejad ise ja nende otsused.
Liiklusõnnetuste anatoomia
95% juhtudest on liiklusõnnetuste põhjustajaks ikkagi inimene ? olgu siis autoroolis, rattasadulas või jalakäijana. Vaid väike osa õnnetusi juhtub mõne tehnilise rikke, näiteks rehvi ootamatu lõhkemise tagajärjel. Mis seal salata, sageli hakatakse korralikult liiklema alles siis, kui on näha politseinikke ja tekib hirm rikkumisega vahele jääda. Tihti väidetakse, et tänavatel pole piisavalt liiklust kontrollivaid politseinikke ja nii võib sõita ükskõik kui kiiresti ja ükskõik kuidas. Tahan meelde tuletada, et liikluseeskiri ei kehti ainult siis, kui politsei tee ääres on, kuigi nii kiputakse arvama. Samas ? ega iga autojuhi kõrvale ei ole niikuinii võimalik liikluspolitseinikku sõitma panna. Ennekõike sõltub turvalisus liikluses ikkagi selle kõige olulisema lüli, liikleja, väärtushinnangutest ja seaduskuulekusest.
Õigete, teisi liiklejaid austavate ning seaduskuulekate hoiakute kujundamisel saame me kõik ise väga palju ära teha. Liikluses käitumise malli mõjutavad inimeste tõekspidamised, elukogemus, lähedaste ja kogukonna suhtumine. Lapsest, kes kõlgub auto tagaistmel, mis samal ajal rallib teiste autode vahel, kasvabki pahatihti samasugune liiklushuligaan. Ohutut liiklemist õpetavad politseinikud küll lasteasutustes ning loenguid peetakse ka vanematele sihtgruppide, ent põhilised käitumismallid võtavad lapsed ju ikka üle oma vanematelt. Nii võib tänane hoolimatu suhtumine liikluses mõjutada Eesti liikluspilti ka tulevikus.
Liiklusjärelevalve on politsei jaoks väga oluline prioriteet. Hoolimata laialt levinud arvamusest, et politseid liikluses pole, kõnelevad arvud teist keelt. Politsei avastas 2006. aastal 17% rohkem liikluskuritegusid (4355) ja 11% enam liiklusalaseid väärtegusid (142 403). See näitab, et politseipoolne liiklusjärelevalve toimib ? muidu poleks suudetud rohkem rikkumisi avastada, sest keegi ise ju oma liikluseeskirja rikkumisest politseile avaldust kirjutama ei tule. Paraku ei tundu toimivat praegune karistuspoliitika. Karistamisest hoolimata kasvab nii liiklusõnnetuste kui neis hukkunute ja vigastatute arv.
Paari aasta jooksul on politsei karistuspoliitika liikluseeskirjade rikkumise eest tõepoolest mõneti leebunud. Täna on selge, et liiklusõnnetuste ning neis hukkunute-vigastatute arv on jätkuvalt kõrgel tasemel ning suurte piirkiiruste ületajate, roolijoodikute ja turvavarustuse kasutamise ignoreerijate osas on vältimatu karistuspoliitika karmistamine. Lisaks trahvile võivad suuremad piirkiiruse ületajad ja roolijoodikud nüüd olla kindlad, et jäävad ilma juhtimisõigusest. Juhtimisõiguse äravõtmine nende rikkumiste eest on edaspidi liiklushuligaanide karistamisel n-ö põhivarustuses.
Tulekul liiklusjärelevalve kaamerad
Politsei on keskendunud nii joobes juhtide kui ka suuremate kiiruseületajate tabamisele, kes on liikluses iseäranis ohtlikud. Järelevalve tõhustamiseks võtab politsei lähiajal kasutusele tehnilise järelevalve seadmed kiiruseületajate ja fooritulede eirajate tabamiseks. Samuti on sel aastal kavas juurde palgata üle 150 politseiniku ning neist enamik just korrakaitse- ja liiklusjärelevalve valdkonda. Lisaks tuleb vaadata, kes veel lisaks politsei liiklusjärelevalvele saavad kasvatada liiklusohutust. Siin peavad oma panuse andma ka teede projekteerijad ja ehitajad, teede korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutajad ning ka autokoolid. Paljud värsked koolipingist tulnud autojuhid ei ole valmis osalema praktilises liikluses ega oska ohte ette näha. Parim tulemus liikluskeskkonna parandamisel saab sündida ikkagi ainuüksi koostöös, mitte ainult karmima karistamise tulemusel.
Liiklust saavad ohutumaks muuta ainult liiklejad ise
Ennekõike saavad liikluskeskkonda ohutumaks muuta liiklejad ise. Soovitused siin on lihtsad ? istuge rooli kaine peaga ning kaotage parem aeglasema sõiduga mõni minut kui liigse kiirustamisega enda või kaaskodaniku elu. Turvavöö kinnitamine ning muu turvavarustuse kasutamine ei ole välja mõeldud politsei rõõmustamiseks, vaid selleks, et te õnnetuse korral ellu jääksite või vähem viga saaksite. Samas ei hoia ka noobleim turvavarustus ära liiklusõnnetust ennast ega asenda õigeid sõiduvõtteid. Tuletan meelde, et jalgratturid, mopeedijuhid ning jalakäijad on samuti osad liiklusest, kuid nõrgem osa ? nemad saavad õnnetuse korral tavaliselt rohkem kannatada kui turvapatjadega autos istujad. Seetõttu tuleb ratturitel ja jalakäijatel olla topelt ettevaatlik ? teile kehtivad samad liikluseeskirjas toodud reeglid, mis teistele liiklejatele.
RAIVO AEG,
politseipeadirektor
