Hädasolijate muredest toituvate liigkasuvõtjate lõksu on kerge langeda, kuid raske pääseda. Nende „piiks-piiks“-ahvatlused ja raske rahaga ostetud mesijutud on paljude jaoks vastupandamatuiks osutunud.
iii
Eile anti Riigikogule üle kümnete sms-laenu ohvrite murekirjad ja ka ettepanekud olukorra parandamiseks. On väga positiivne, et inimesed ei piirdu vaid oma murede kurtmisega, vaid pakuvad ise ideid ja lahendusi, et midagi muuta.
Nende inimeste juhtumid näitavad ilmekalt, et veebruaris Riigikogus tuliseid vaidlusi põhjustanud nn sms-laenuseaduse vastuvõtmine oli hädavajalik. 1. maist 2009. a. kehtima hakkavate seadusmuudatuste eesmärgiks on ohjata liigkasuvõtmist, korrastada tarbimislaenude turgu ja suurendada laenuvõtjate kaitset. Peamist vaidlust tekitas parlamendis IRL-i ettepanek seada ülempiir tarbimislaenude intressidele, mis aga hoolimata „oravate” vastuseisust siiski enamuse heakskiidu pälvis.
Peatselt jõustuv rohi liigkasuvõtjate vastu toetub neljale sambale.
Esiteks kehtestatakse tarbimislaenu intressidele ja muudele kuludele ülempiir, millest kallimad laenud on vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühised. See muudatus piirab liigkasuvõtmist ja seab laenuandjatele kindlad raamid, millest väljumine toob kaasa laenulepingu kehtetuse ja loodetud kasumist ilmajäämise. Laenuvõtja saab seeläbi laenu senisest soodsamatel tingimustel ning tal on võimalik kontrollida, kas laenu tagasimaksed jäävad kogusummas ettenähtud piiridesse. Siiani oli vastavus headele kommetele kohtupraktika kujundada ning sellise selgusastmega määrangud seadustes puudusid.
Teiseks — oluliselt suureneb laenuvõtjate informeeritus. Edaspidi käsitletakse tarbijakrediidilepingutena kõiki väikelaene, sõltumata summast ja makseperioodist, mitte ainult neid, mille summa ületab 200 EUR-i ja mille tagasimaksmise periood on pikem kui kolm kuud. See tähendab, et kõikide sms- ja muude väikelaenude osas hakkab täies mahus kehtima kirjalik vorminõue, kohustus informeerida laenuvõtjat laenu kulukusest ning muud võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepingute kohta käivad regulatsioonid, sealhulgas lepingu ülesütlemise või sellest taganemise õigus jm.
Kolmandaks pööratakse ümber tõendamiskohustus. Praegu ei pea laenuandja vaidluse korral kohtus tõendama, et laen on antud mõistlikel, üldiselt aktsepteeritavatel tingimustel. Tõendamiskohustus on hoopis laenuvõtjal, kui ta leiab, et leping selles sisalduvate ülemääraste maksekohustuste tõttu on vastuolus heade kommetega. Muudatus paneb kehtestatud piirmäära ületava laenulepingu korral tõendamiskohustuse laenuandjale, parandades seeläbi oluliselt laenuvõtja positsiooni kohtuvaidluses.
Seadusemuudatuse kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas ka juhul, kui üks pool tehingu sõlmimise ajal teab või peab teadma, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
iii
