Püüd liiga noorelt iseseisvuda lõpeb siis, kui hakkavad tekkima probleemid ning noored ise ei suuda neile lahendusi leida. See aga pole hea, kuna maailm näib hall ja tulevik tume. Tänapäeva ühiskonnas ei ole elu hammasrataste vahele jäänud noortel inimestel midagi teha, sest elu on niigi raske: töö leidmine pole kerge, rahalised toetused on väikesed, see-eest kaubad on kallid ning kommunaalmaksud üsna kõrged.
Esimene etapp iseseisvumisel langeb kokku puberteediea algusega, mil noored tõrjuvad endast eemale vanemad, alustavad suitsetamisega ja alkoholi pruukimisega. Noored tahavad kõike ise teha, seejuures hästi.
Tänapäeval püüavad kõik leida varajases nooruses kallima ning teha kõik, et jääda temaga elu lõpuni kokku. Jäädes oma kallimast ilma, on aga suur krahh ning tundub, et maailma on halb ning elul pole mõtet. Elu esimese armastuse nimel on noored kõike nõus tegema. Paraku arenevad noored inimesed erinevalt ? üks kiiremini ja teine aeglasemalt ? ning lahkuminek võib sageli olla paratamatu.
Noorte arvates on nemad maailma naba ning kõik teised on lollid ning saamatud. Õpetaja räägitust on neil “savi”. Nemad on ikka targemad ning teadlikumad kui pedagoogid.
Edukatel on lihtsam
Järgmine etapp algab gümnaasiumi, keskkooli või kutsekooli astumisega. Noortel on peamine siht minna edasi õppima kodust kaugemale, tekivad uued sõbrad, uued eesmärgid ning huvid, mis nõuavad suuremaid väljakutseid. Lihtsamad on need edukamatele, kes on leidnud juba oma eesmärgi, mille nimel pingutada, näiteks oivikutel on kuldmedal või hõbemedal, sportlastel meistritiitel, lauljatel mõni konkursivõit ja nii edasi. Nõrgematel seda aga ei ole, nemad teevad oma valiku alles pärast kooli lõpetamist. Kas see ka õige on, näitab tulevik.
Kodunt välja rändavad noored püüavad alustada oma elu, otsivad endale tööd, mis ei ole tänapäeval just kerge ülesanne. Täiskasvanutest töötuidki on päris palju, mis siis rääkida noortest. Loomulikult ei saa väita, et see neil ei õnnestu. Tuleb ise osav olla ning end paremast küljest näidata, sel juhul on alati võimalik elus edu saavutada ja tööd leida.
Iseseisvuda saab ka rahulikult
Rahapuudus hakkab kimbutama paljusid noori, kelle vanemad ei ole võimelised oma järglaste õpinguid materiaalselt toetama. Tekivad võlad sõpradele, kel on töö või kellel on lihtsalt rikaste vanematega vedanud. See toob hiljem endaga kaasa paksu pahandust ning ohu sattuda kaklustesse. See tekitab noortes suurt stressi ning muudab nad teiste suhtes vägivaldseks.
Suurem osa kesk- või kutseharidusega noori on saanud üle ideest olla iseseisvad, sest nad teavad, kuidas toimib väljend “omad vitsad peksavad”. Noored püüavad lepitada end vanematega ning kahetsevad varases nooruses tehtud eksisamme.
Tagasilöökidest toibunud, leiavad noored oma käitumises palju vigu. Samas valmistuvad nad edaspidiseks eluks ettevaatlikumalt, sest ülikoolis õppimine on kallim kui gümnaasiumis ning eesmärgid peavad olema kindlad. Eriala valik peab olema see õige ning noor inimene peab kindlalt teadma, et ta tahab õpitavat tööd kogu oma edaspidise elu teha.
BIRGIT KASTEPÕLD, elluastuja
